Tag / masendus

Hingele

Salakaval depressioon

Minu käest on korduvalt küsitud, et kuidas ma tundsin, et mul on depressioon ja, mismoodi ma sellest lõpuks aru sain? Loomulikult sellele, et ma olin suhtelõhkumise ekspert, siis sellega asi ju ei piirdunud. Peale selle olin ma iga päev kurb, vihane, pettunud. Peamine depressiooni tunnusmärk on see, kui sa ei suuda enam millestki rõõmu tunda. Pidevalt on tunne nagu sa oledki kogu maailmas üksi ja kõige kurvem on see, et inimene, kes on depressioonis on päriselt sageli üksi. Te nüüd imestate misasja kuidas nii? Aga on, sest mitte keegi ei usu, et sa oled seest katki ning ei võta su juttu tõsiselt. Mäletan siiani enda ema sõnu, kes ütles:“Kõigil on elus raske, pole sul häda midagi.“

Aga see mõistmatus ja mitte toe pakkumine õigel hetkel viib depressioonis inimese veelgi sügavamasse kuristikku.

Depressiooni vormid on väga erinevad. Enamik on kogenud tunnet, et ta ei viitsi ja ei taha midagi teha. Mõni võibolla istubki päevad läbi kodus ja vahib seriaali ja sööb kooki. Ma ei ütle, ma seda kunagi ei tee või, et me ei tohiks seda teha. Aga see niisama diivanikaunistuseks olemine ja mitte millegagi tegelemine on esimene aste, kuidas depressioon alguse saab. Need, kes on tugevamad, võtavadki end kokku. Mõtlevad „Ahh homme hommikul pesen need nõud ära, täna tõesti ei viitsi,“ ja nad pesevadki. Aga depressioonis inimene võib nädalateks jätta oma nõud kraanikaussi vedelema. Noo nii kauaks, et sinna võib tekkida lõpuks uus elu. No mul päris nii see polnud, aga hallitust nägin küll korduvalt. Lisaks sellele võivad riidekuhjad kaunistada kogu elamispinda. Jah, see on okei, kui mõnikord lihtsalt ei tule tuhinat peale, et koristada. Depressioonis inimene ei koristagi praktiliselt kunagi või ainult juhul, kui keegi reaalselt ütleb karmilt, et võta kokku end. Sügavas depressioonis inimestel on sageli riided mustad, mitte et nad peaksid olema mega räpakad ja mustad inimesed kohe. Aga lihtsalt neil võib olla sellest täiesti savi, millised nad välja näevad ja millises seisus on nende riided.

Mina õnneks sellist vormi ei kogenud, ma pigem olin väga osav maski kandja. Kodus olin ma hommikust õhtuni oma roosa hommikumantliga. Vahet ei olnud mis kell oli või kas keegi tuli külla või mitte. Aga ma olin tõesti 24/7 ühe ja sama hommikumantliga. Aga vahel tuli kanda ka maski. Näiteks, kui läksin tööle või mõnda muusse avalikku kohta. Tegin endale full meigi, kandsin ilusaid riideid ning olin justkui normaalne inimene. Aga nii, kui ma koduuksest sisse läksin, olin ma tagasi tülpinud ja masendunud inimene, kellel oli eluisu otsas. Miks ma teesklesin? Ma kartsin teiste arvamust, kui keegi saab teada, mida ma päriselt tunnen ja mõtlen. Ma püüdsin oma sisemist maailma kõikide inimeste eest varjata, v.a oma pere eest. Enamik inimesi, kes on depressioonis, siiski kodus on nad nemad ise. Seega on väga oluline jälgida inimeste käitumist, kellega koos olete.

Minu puhul oli veel nii, et kuna depressioon oli mul aastatega ainult kasvanud, siis ei käinud ma koolis. Selle asemel istusin päevotsa ühe sõbranna juures või siis õues pargis. Ühel korral läksin ka kodus kappi peitu. Selle viimasega jäin suht kohe vahele ka. Aga miks ma ei tahtnud kooli minna? Sest mul tekkisid sotsiaalsed häired. Ma ei julgenud inimestega enam suhelda.

See kõlab ilmselt mega veidralt, kui ütlen, et Selveri kulinaarialetis küsida toodet pani hirmust südame puperdama? Aga nii oli. Ma pidin paluma sageli teisi inimesi, et nad näiteks küsiksid telefonioperaatorilt mu PUK koodi. Mul õnneks vedas, sest mu sõbrad olid meeleldi valmis selliseid „teeneid“ minu eest tegema. Aga sotsiaalhäiretega asi ei piirdunud, sellest kasvas välja omakorda uus depressiooni vorm, millest räägin Teile järgmine kord. 😊

Depressioonis süüakse iga päev kooke, krõpse, pitsasid ja muid ebatervislikke toite. Miks? Sest need ongi ju imemaitsvad ja need pakuvad lohutust sellest halvast maailmast, kus kõik on nii mõttetu ja halb. Võibolla oled ka Sina olnud sellises seisundis? Kui jah, siis tea, et see ongi väiksem depressioon, aga kui me sellised asjad jätame tagaplaanile, siis võivad mured kasvada üle pea.

Seega ole olemas oma lähedaste jaoks, märka end ümbritsevaid inimesi. (eriti praegu) Küsi neilt kuidas neil läheb? Mida nad tunnevad? Ole moraalselt toeks, sest hetkel võib paljudel inimestel olla sisimas hirmutunne, mida nad endale ei tunnista. Aga, kui Sina oled täna olemas ja hoolid, siis võid Sa lihtsalt oma hoolimisega hoida nii palju muresid ära tulevikus.