Tag / ljubljana

Reisimine

Sloveenia õppereisi 2. päev

Hea lugeja ole pai ja vajuta like ja follow minu facebooki lehel siin: https://www.facebook.com/hingekodu

ja instagrami lehel siin: https://www.instagram.com/hingekodu/

Suured tänud! 🙂

 

Esmaspäev, 20.september

Hommikusöök

Alates 6.30 oli võimalik hotellis B&B Park Ljulbjana võimalik saada hommikusööki. Ärkasin hommikul 7.30 ning läksin pesema ning tegin end korda. 8.30 läksin sööma hommikusööki. Hommikusöögiks oli soolasest valikust: erinevad singid, salaami, juustud, oliivid, croissandid, munapuder, keedumuna, keedetud viinerid, tomatid, kurgid, kodujuust ja riisigaletid. Magusast valikus: erinevad magusad saiakesed.

Max udune ja loomulikult ainus pilt hommikusöögist:

Workshop + hotelli tuvustus

Pärast hommikusööki kell 9.30 algas tööalane workshop hotellis, mis kestis kella 11.30-ni. 11.30 tutvustas hotellijuht meile hotelli lähemalt ning suundusime hotelli katusele. Katusel olid erinevad taimed, istumiskohad ja maast laeni aknad ning avanes suurepärane vaade Ljubljana linnale. Hotellis oli 4 väikest mesilastaru ning hotell jagas kingituseks kaasa väikese purgi linnamett. Mõtlesime, et veelgi lahendam oleks, kui hotell oma mett ei jagaks külastajatele kingituseks vaid kasutaks seda mett oma magustoitudes.

Mesilastarud hotelli katusel:

Lõunasöök

Kell 12.00 oli hotellis lõunasöök ning saime maitsta traditsioonilisi Sloveenia maitseid. Eelroaks oli supp, mis oli nagu puljong ja üksikute nuudlitega. See maitses hästi, aga oli üsna lahja, võrreldes Eesti rammusa toiduga. Pearoog oli tambitud kartulid singitükkidega, mis oli väga küüslaugune ja mädarõika maitsega, juures oli mõned juurviljad ning traditsiooniline kuiv liha. Lisaks sai buffeest võtta endale meelepärast salatit. Pearoog mulle absoluutselt ei maitsenud, sest tambitud kartulid olid väga küüslaugused ja samas magedad. Kuivlihast lõikasin väikese tüki ja pean tõdema, et mulle maitseb ikka mahlane liha, mitte kuivliha. Kastmeks oli mädarõikakaste. Õnneks sai juurde võtta salatit ning eelistasime lauas kõik pigem salatit süüa. Magustoiduks oli punase ja musta sõstra sorbett. See oli mõnus hapukas ja maitses tõesti väga hästi.

Kõige traditsioonilisem Sloveenia roog:

Jalutuskäik raekotta

Väljas oli  üsna jahe ja tuli panna end soojalt riidesse. Ilm oli tuuline ja pilves ning üsna külm. Kell 13.30 alustasime jalutuskäiku raekotta. Suundusime Ljubljana linnavalitsusse ning kuulasime workshopi Ljubljana linnaarengu temaatikal. Linnavalitsus nägi välja väga uhke ning seest meenutas pigem lossi ning saalis oli suur lühter laes.

Ljubljana Linnavalitsus:

Ljubljana giidituur

Kell 14.30 algas Ljubljana linnavalitsuse juurest giidituur „Ljubljana rohelised lood.“ Giid rääkis väga emotsionaalselt ning suutis tõesti kuulama panna. Ljubljanas tutvusime, kuidas sorteeritakse linnas prügi. Kogu linnas oli pea kõikjal suured maa sisse ulatuvad prügikastid eraldi sorteerimisega: pakendid, paber/papp, klaas ja olmejäätmed.

Meie giidipoiss rääkimas ja tutvustamas Sloveenia prügikaste:

Tutvusime lähemalt Ljubljana linnaga ning seal oleva draakoni sillaga. Sillad olid tõesti imeilusad, kuid linn meenutas mulle Riia vanalinna ning sellist vau hetke mul tegelikult ei olnud. Tutvusime ka Ljubljana suuruselt teise pargiga, mis oli imepisike ning algul ehmatas ära, et see oli nii väike, kuigi giid väitis, et kõige suurem park on mitmeid korda suurem. Linnas märkasime, et igal pool on joogiveekraanid ning kõikjal on võimalik täita oma pudelivett, mis näitas taas, kui roheline on Sloveenia.

Ljubljana draakonisild:

Vanalinnas olid mitu erinevat 24/7 avatud isteeeninduskioskit, kus olid müügil taluniku kanamunad ja juustud, esmaabitarbeid ja lehmapiima. Lehmapiim tundus minu jaoks küll selline, et pigem ei julgeks vist midagi sellist osta, sest ei tea, kui mitu päeva see piim seal võib olnud seista.

Iseteeninduskioskid:

Pärast ekskursiooni läksime Kavarna Cacao kohvikusse. Kohvikus oli väga suur koogivalik ning tellisin endale šokolaadi toorjuustukoogi, mis oli imemaitsev. Olime giidituuril külma saanud ning seetõttu tellisime ka kuuma teema (tellisin rohelise tee) ning ka traditsioonilise Sloveenia napsu, milleks oli Slivovka (kõige klassikalisem, ploomimaitseline) ja Viljamovka (magusam ja pirnimaitseline). Meie tellisime kõik Viljamovka, sest teenindaja soovitas, et see on parema maitsega.

Cacao kohvikus:

Napsu osas läksid arvamused seltskonnas kardinaalselt lahku. Osadele väga maitses, kuid meie lauas ei meeldinud see kellelegi ja püüdsime kuidagi selle ära juua. Minu jaoks meenutas see Hiinas olevat aniisiviina ning see oli tõesti  kohutava maitsega (vabandage, ülejäänud seltskond).

Köisraudtee

Pärast kohvikut läksime suveniirikauplusesse ja ostsime mälestuseks külmkapimagnetid, et saaksime need tööjuurde viia. Seejärel suundusime tagasi hotelli, kus meid ees ootas koostööpartner ning suundusime tagasi Ljubljana kesklinna poole köisraudtee juurde. Köisraudteega sõitsime otse mäest üles ning meile avanes uskumatult ilus vaade kogu Ljubljana linnale. Edasi suundusime Ljubljana lossi Michelini tärni restorani õhtusöögile.

Köisraudteesõit:

Õhtusöök

Õhtusöök oli maitsev, kuid arvestades, millisel tasemel on Eesti restoranid, siis maitseelamusi saab Eestist kindlasti rohkem kogeda. Minu jaoks kahjuks sellist üllatusmomenti ei tekkinud. Lisaks pakuti õhtusöögi kõrvale punast ja valget veini ning teenindaja lihtsalt suutis punast veini natuke lauale tilgutada ja ütles lihtsalt sorry, samas kui rääkida, et tegemist oli Michelini tärni restoraniga, siis ilmselt oleksin ikka väga pettunud olnud, kui oleksin ise pidanud selle kinni maksma, aga ma mõtlesin, et ei hakka mingit draamat tekitama ja pigem naudin meeskonnaga õhtut. 🙂

Köisraudteest üles sõites, ootas ka üleval sees meid draakoni sümbol:

Michelini tärni restoran seest ja väljast:

Michelini tärni silt lossi ees ja kolmekäiguline menüü:

Jalutuskäik tagasi hotelli

Pärast õhtusööki suundusime tagasi hotelli ja tegime jalutuskäigu Ljubljana silla sildini, et teha mälestuseks fotod, sest teadsime, et hommikul lahkume Ljubljanast ning suundume edasi Bledi.

Reisimine

Sloveenia õppereisi 1.päev

Pühapäev, 19.september 2021

Enne reisi + kuidas oma kohvrit pakkida

Enne lendu on mõistlik hoolikalt läbi mõelda, mida kaasa pakkida, selle kohta leiab info siit: https://hingekodu.ee/et/reisimine/mida-pakkida-kohvrisse-kaasa-oluline-info-enne-lendamist/

Reisi algus

Alustasime kõigepealt sõitu kell 13.20 Pärnust, kuigi lennuaeg oli planeeritud alles kell 17.35. Pärnust Tallinnasse jõudsime ajaliselt kuskil kell 15.00. Ma ei olnud kunagi varem lennanud ning ma polnud kursis, et lennujaamas tuleb alati olla vähemalt 2 tundi varem, sest lisaks sellele, et lend võib edasi lükkuda võib lend varem väljuda. Kui pole varem lennanud, siis ei oskagi selle peale tulla, hiljem sain aru, et see tegelikult on ju kõik väga loogiline.

Lennud olid planeeritud:

17.35-19.00 Tallinn – Frankfurt

20.55 – 22.10 Frankfurt – Ljubljana

Sõiduplaanid

Jälgisin pidevalt meile, et kas lennu osas on tulnud mingeid muudatusi ja Voilaa! – oligi. Lennuaeg lükati edasi ja Tallinn – Frankfurdi lend hilines ning uus väljumisaeg oli kell 17.55.

Tallinna lennujaamas võtsin ühe kartulisalati ja kiluvõileiva, sest arvasin, et Frankfurdis on liiga vähe aega ja võibolla ei jõuagi enam süüa.

Lendasime transiidina läbi Frankfurdi, sest Eestist Sloveeniasse ei lähe otselende. Mulle tegelikult meeldis, et ei olnud otselendu, sest lennukis, kui und ei tule võib ikka väga igav hakata. Mul ei olnud kaasas ka ühtegi raamatut. (Reisil olles avastasin, et kui väga ma soovin e-lugerit ja tagasi koju tulles edastasin info jõuluvanale vihjeks). Õnneks haarasin lennujaamast tasuta Äripäeva ning see sisustas oluliselt minu lendu.

Veepudel

Frankfurdi lennujaama jõudes tormasime kogu grupiga kiirelt vetsu, haarasin teepealt chia puddingu pähklite ja õuntega (mõtlesin, et lennujaamas on igal pool saia täis, et eelistaks midagi tervislikumat süüa) ja paki nätsu (vett  polnud vaja osta, sest nagu eelnevas postituses kirjutasin, siis kasutasin kogu reisivältel oma EQUA veepudelit). Hiljem sain teada, et EQUA veepudelid on Sloveenias tehtud!

Minu veepudel näeb välja selline:

Lennuk oli üle broneeritud!

Frankfurdi leenujaamas tuli teade, et  Frankfurt-Sloveenia lennul on istekohti üle broneeritud ja pakuti kolmele inimesele, et lend väljub järgmisel päeval ja kui ollakse valmis loobuma, siis lennufirma kannab automaatselt 250 eurot krediitkaardile majutuse jaoks. Mõtlesime koos kahe Rakvere neiuga, et kui poleks tegemist tööreisiga, siis oleksime kohe nõus olnud ja läinud öösel Saksamaaga tutvuma ja olekski saanud rohkem kogeda.

Kiirelt sõime ära ja sõitsime bussiga lennuki juurde (Bussiga jah, sest Frankfurdi lennujaam on lihtsalt nii suur).

Kui Tallinn – Frankfurdi lennuk oli suur reisilennuk ja mõlemal pool oli 3 kohta, siis Frankfurt – Sloveenia reisilennuk oli kuskil 2 korda väiksem. Mõlemal pool oli 2 istekohta ja lennuki pikkus oli oluliselt lühem.

Saabumine Sloveeniasse

Lõpuks, kui jõudsime Sloveeniasse kohale tuli meile järele buss ning sõita tuli üle 1h et jõuda hotelli. Bussis kuulas bussijuht kõvasti raadiot, sest samal päeval, kui saabusime oli käimas European Volleyball Championship Sloveenia-Itaalia võrkpalli lõppmäng ja mäng käis kulla peale. Kahjuks Sloveenia jäi teiseks ja pälvis hõbeda tiitli!

Lõpuks jõudsime hotelli kohale ning pidime jätma oma id-kaardid registratuuri ning paluti hommikul järele tulla. Muidugi see meile ei meeldinud, sest tegemist on dokumendiga ja kui nad kaotavad selle ära, siis kui teist dokumenti pole kaasas, siis ei saa ju tagasi koju. Igatahes läksime magama ja nii kui oma hotelli tuppa sain, siis jäin magama.