Reisimine

Sloveenia õppereisi 2. päev

Hea lugeja ole pai ja vajuta like ja follow minu facebooki lehel siin: https://www.facebook.com/hingekodu

ja instagrami lehel siin: https://www.instagram.com/hingekodu/

Suured tänud! 🙂

 

Esmaspäev, 20.september

Hommikusöök

Alates 6.30 oli võimalik hotellis B&B Park Ljulbjana võimalik saada hommikusööki. Ärkasin hommikul 7.30 ning läksin pesema ning tegin end korda. 8.30 läksin sööma hommikusööki. Hommikusöögiks oli soolasest valikust: erinevad singid, salaami, juustud, oliivid, croissandid, munapuder, keedumuna, keedetud viinerid, tomatid, kurgid, kodujuust ja riisigaletid. Magusast valikus: erinevad magusad saiakesed.

Max udune ja loomulikult ainus pilt hommikusöögist:

Workshop + hotelli tuvustus

Pärast hommikusööki kell 9.30 algas tööalane workshop hotellis, mis kestis kella 11.30-ni. 11.30 tutvustas hotellijuht meile hotelli lähemalt ning suundusime hotelli katusele. Katusel olid erinevad taimed, istumiskohad ja maast laeni aknad ning avanes suurepärane vaade Ljubljana linnale. Hotellis oli 4 väikest mesilastaru ning hotell jagas kingituseks kaasa väikese purgi linnamett. Mõtlesime, et veelgi lahendam oleks, kui hotell oma mett ei jagaks külastajatele kingituseks vaid kasutaks seda mett oma magustoitudes.

Mesilastarud hotelli katusel:

Lõunasöök

Kell 12.00 oli hotellis lõunasöök ning saime maitsta traditsioonilisi Sloveenia maitseid. Eelroaks oli supp, mis oli nagu puljong ja üksikute nuudlitega. See maitses hästi, aga oli üsna lahja, võrreldes Eesti rammusa toiduga. Pearoog oli tambitud kartulid singitükkidega, mis oli väga küüslaugune ja mädarõika maitsega, juures oli mõned juurviljad ning traditsiooniline kuiv liha. Lisaks sai buffeest võtta endale meelepärast salatit. Pearoog mulle absoluutselt ei maitsenud, sest tambitud kartulid olid väga küüslaugused ja samas magedad. Kuivlihast lõikasin väikese tüki ja pean tõdema, et mulle maitseb ikka mahlane liha, mitte kuivliha. Kastmeks oli mädarõikakaste. Õnneks sai juurde võtta salatit ning eelistasime lauas kõik pigem salatit süüa. Magustoiduks oli punase ja musta sõstra sorbett. See oli mõnus hapukas ja maitses tõesti väga hästi.

Kõige traditsioonilisem Sloveenia roog:

Jalutuskäik raekotta

Väljas oli  üsna jahe ja tuli panna end soojalt riidesse. Ilm oli tuuline ja pilves ning üsna külm. Kell 13.30 alustasime jalutuskäiku raekotta. Suundusime Ljubljana linnavalitsusse ning kuulasime workshopi Ljubljana linnaarengu temaatikal. Linnavalitsus nägi välja väga uhke ning seest meenutas pigem lossi ning saalis oli suur lühter laes.

Ljubljana Linnavalitsus:

Ljubljana giidituur

Kell 14.30 algas Ljubljana linnavalitsuse juurest giidituur „Ljubljana rohelised lood.“ Giid rääkis väga emotsionaalselt ning suutis tõesti kuulama panna. Ljubljanas tutvusime, kuidas sorteeritakse linnas prügi. Kogu linnas oli pea kõikjal suured maa sisse ulatuvad prügikastid eraldi sorteerimisega: pakendid, paber/papp, klaas ja olmejäätmed.

Meie giidipoiss rääkimas ja tutvustamas Sloveenia prügikaste:

Tutvusime lähemalt Ljubljana linnaga ning seal oleva draakoni sillaga. Sillad olid tõesti imeilusad, kuid linn meenutas mulle Riia vanalinna ning sellist vau hetke mul tegelikult ei olnud. Tutvusime ka Ljubljana suuruselt teise pargiga, mis oli imepisike ning algul ehmatas ära, et see oli nii väike, kuigi giid väitis, et kõige suurem park on mitmeid korda suurem. Linnas märkasime, et igal pool on joogiveekraanid ning kõikjal on võimalik täita oma pudelivett, mis näitas taas, kui roheline on Sloveenia.

Ljubljana draakonisild:

Vanalinnas olid mitu erinevat 24/7 avatud isteeeninduskioskit, kus olid müügil taluniku kanamunad ja juustud, esmaabitarbeid ja lehmapiima. Lehmapiim tundus minu jaoks küll selline, et pigem ei julgeks vist midagi sellist osta, sest ei tea, kui mitu päeva see piim seal võib olnud seista.

Iseteeninduskioskid:

Pärast ekskursiooni läksime Kavarna Cacao kohvikusse. Kohvikus oli väga suur koogivalik ning tellisin endale šokolaadi toorjuustukoogi, mis oli imemaitsev. Olime giidituuril külma saanud ning seetõttu tellisime ka kuuma teema (tellisin rohelise tee) ning ka traditsioonilise Sloveenia napsu, milleks oli Slivovka (kõige klassikalisem, ploomimaitseline) ja Viljamovka (magusam ja pirnimaitseline). Meie tellisime kõik Viljamovka, sest teenindaja soovitas, et see on parema maitsega.

Cacao kohvikus:

Napsu osas läksid arvamused seltskonnas kardinaalselt lahku. Osadele väga maitses, kuid meie lauas ei meeldinud see kellelegi ja püüdsime kuidagi selle ära juua. Minu jaoks meenutas see Hiinas olevat aniisiviina ning see oli tõesti  kohutava maitsega (vabandage, ülejäänud seltskond).

Köisraudtee

Pärast kohvikut läksime suveniirikauplusesse ja ostsime mälestuseks külmkapimagnetid, et saaksime need tööjuurde viia. Seejärel suundusime tagasi hotelli, kus meid ees ootas koostööpartner ning suundusime tagasi Ljubljana kesklinna poole köisraudtee juurde. Köisraudteega sõitsime otse mäest üles ning meile avanes uskumatult ilus vaade kogu Ljubljana linnale. Edasi suundusime Ljubljana lossi Michelini tärni restorani õhtusöögile.

Köisraudteesõit:

Õhtusöök

Õhtusöök oli maitsev, kuid arvestades, millisel tasemel on Eesti restoranid, siis maitseelamusi saab Eestist kindlasti rohkem kogeda. Minu jaoks kahjuks sellist üllatusmomenti ei tekkinud. Lisaks pakuti õhtusöögi kõrvale punast ja valget veini ning teenindaja lihtsalt suutis punast veini natuke lauale tilgutada ja ütles lihtsalt sorry, samas kui rääkida, et tegemist oli Michelini tärni restoraniga, siis ilmselt oleksin ikka väga pettunud olnud, kui oleksin ise pidanud selle kinni maksma, aga ma mõtlesin, et ei hakka mingit draamat tekitama ja pigem naudin meeskonnaga õhtut. 🙂

Köisraudteest üles sõites, ootas ka üleval sees meid draakoni sümbol:

Michelini tärni restoran seest ja väljast:

Michelini tärni silt lossi ees ja kolmekäiguline menüü:

Jalutuskäik tagasi hotelli

Pärast õhtusööki suundusime tagasi hotelli ja tegime jalutuskäigu Ljubljana silla sildini, et teha mälestuseks fotod, sest teadsime, et hommikul lahkume Ljubljanast ning suundume edasi Bledi.

Kirjuta kommentaar