Pugeja töökohal

Mulle tundub, et absoluutselt igas töökohas on vähemalt üks selline töötaja, keda peetakse “pugejaks.”

Pugeja on see, kes püüab kõigi ees olla meeldiv ja sõbralik, aga sisimas võib olla tegemist tõelise ussiga. Nad käituvad teiste juuresolekul ääretult sõbralikult ja meeldivalt, aga Sinuga omavahel võivad olla silmakirjalikud ja panna Sind tohutult halvasti tundma.

Pugeja on see, kes annab kõikidest oma väikestest tööülesannetest kõigile teada ja jätab mulje nagu tal oleks koguaeg ainsana lõputult tööd. Iga kord, kui pugeja teeb väiksema tööülesande ära, siis ta annab sellest teada kogu tiimile: kirjutab selle kuskile ühisesse chatti või helistab kõigile, et kõigi eest kiidelda, kui tubli, tark ja osav ta ikka on. Ma isegi olen testinud, et kui sellist inimest tunnustada, kas ta siis saab oma egoistlikku vajaduse kätte, aga mu vastus on ei saa, ta jätkab ja saab veelgi hoogu juurde. Enamasti kaaskolleegid „pugeja“ kiitlemisega kaasa ei lähe, sageli mitte keegi ei vasta, kui ta kirjutab, mida ta jälle taaskord on saavutanud.

Kõik ülejäänud töötajad teevad oma töö ära ja ei kiitle koguaeg, ega korruta kui raske neil on. Kui tavapäraselt töötaja kord nädalas annab teada oma jooksvatest tegevustest ettevõtte koosolekul, siis „pugeja“ sisuliselt iga päev figureerib, et jälle pildis olla.

Alati on tiimis inimesi, kes arvavad, et “enesekeskne pugeja” ongi nii imeline, särav ja tubli. Aga sellega tekitavad kolleegid teistes kaaskolleegides tunde nagu nad oleksid vähem tähtsamad või nende tööd ei hinnata. Usun, et selliseid olukordi on üks peamisi põhjuseid, miks töötajad lahkuvad. Lahendust olukorrale leida on väga keeruline, sest ka kõige mõistvam ülemus ei saa probleemist tegelikult päriselt aru.

Pugejad on sageli ka „kiusajad“

Mulle tundub, et pugemine saab alguse väga madalast enesehinnangust või kadedusest. Esimene etapp on inimesel „pugemine.“ Seejärel leiab „pugeja“ endale ohvri, keda tööjuures mustata, kelle väärtust kuidagi kahandada ja kusjuures ta suudab ka teised oma suurepärase manipuleerimisoskusega panna uskuma, et asi on Sinus. Pugeja võib sageli olla „kiusaja“ ning üsna sageli saab ta sellest teatavat naudingut.

Kust ma seda kõike tean?

Töökohal „kiusamine“ on midagi, mida olen ise läbi kogenud ning olen pidanud töökohta vahetama kiusamise tõttu. Oma murest rääkisin mina personalijuhile ning info jõudis ka ettevõtte kõige kõrgema juhini ning paraku ei võetud selles osas midagi ette, kuigi oli mitmeid tõendeid, mis viitasid selgelt, et tegemist on tööalase kiusamisega. Selleks, et hoida oma närvisüsteem toimivana ja säilitada sisemine tasakaal ja rahulolu andsin mina alla ning lahkusin töölt.

Teema on väga aktuaalne arvestades, et minu praegused kolleegid on samuti kogenud töökiusamist. Ehk minu küsimus kui palju on neid inimesi tegelikult?

Mis on töökiusamine?

Töökiusamine on pikka aega kestev vaenulik ebastabiilne käitumine töötaja suhtes ja töötaja ei saa ennast kaitsta. Kaitsta ei saa, sest sageli on ohver ja kiusaja erinevatel positsioonidel. Kiusajal on sageli rohkem võimu, kui ohvril. Ohver on sageli madala ametipositsiooniga.

Kiusamine võib olla nii verbaalne kui mitteverbaalne.

Mul olid olemas reaalsed tõendid ja ka mitmeid tunnistajaid, aga hirm „kiusaja“ ees oli nii suur, et ma ei julgenud minna töövaidluskomisjoni. Personalijuht soovitas mul töölt lahkuda ning leida uus ametikoht, sest tema arvas, et „kiusaja“ ei ole võimeline muutuma ning kindlasti leiab ta võimaluse, kuidas taas mind alandada.

Tänasel päeval räägin sellest avalikult, sest usun, et kiusamise ees kannatavad väga paljud töötajad ning sellise murega ei tohi jääda üksi ja vaikida.

Avalduse saab esitada siin:

https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile

Töökiusamise kohta soovitan kuulata ka väga huvitavat intervjuud: Merle Tambur: töökiusamine on peegeldus juhtimiskultuurist

Ma olen otsustanud sellest nii avalikult rääkida, sest üha rohkem on ka minu tutvuringkonnas inimesi, kes on kogenud tööalast vägivalda. See pole okei ja erinevad kriisid on selles osas vaid hagu juurde andnud.

Miks tavaliselt ei minda töövaidluskomisjoni?

Põhjus on ju väga lihtne – inimesed kardavad ilma jääda oma praegusest töökohast ja hiljem võib olla raskusi uue töö leidmisel. Kui Sul on piisavalt tõendeid, et tegemist on töökiusamisega, siis Sinule sellest ei jää külge “halba märki.”

Kuidas olukorda lahendada?

Räägi kindlasti olukorrast mõnele oma kolleegile ja pereliikmele. Vajadusel saad töökiusamise osas töövaidluskomisjoniga konsulteerida. Kogu kokku kõik vajalikud tõendid (e-kirjad, sõnumivahetus, fotod, võimalike tunnistajate nimed), sest nendega tõendad ära kiusamise, kui on vajalik anda ametlik käik. Töökiusamise eest on võimalik määrata kahjutasu. See küll ei tee tehtud olematuks, aga samas saad nii veenduda, et õiglus võidab ning Sa ei pea loobuma enda töökohast.