Hingele

Kallis sõber, kuidas Sul läheb?

Ole pai ja võta see hetk ja kirjuta mulle ning räägi kuidas sul on vahepeal läinud? Kui Sul on palju rõõme mida jagada, siis võta see hetk ja jaga neid häid uudiseid ka minuga. Kui Sul on raske, siis ma olen olemas ja lase see negatiivsus hetkeks endast välja ja usu mind Sul hakkab kergem. Sa võid kirjutada mulle siia kommentaaridesse, facebooki ja mulle postkasti! Kui Sa tunned, et me pole olnud kõige lähedasemad sõbrad, aga samas on ikka hingel miskit ja närib, siis ole pai ja räägi, sest mõnikord on meie sees nii palju valu, et me ei suuda meie sees toimuvat jagada ka kõige lähedasematele inimestele meie ümber.

Ma ei ole tõesti väga ammu kirjutanud blogisse mitte midagi ja ilmselt paljud teist mõtlesid, et okei ju siis enam ei kirjuta ja ongi kõik. Jah, ma jõudsin sellisesse etappi, kus mõtlesin, et ma ei suuda, ei taha ja ei jaksa. Mu elus on ju kõik hästi – armastavad lähedased, mega äge töö (reaalselt ma pole kunagi nii palju õppinud ja arenenud ja uusi oskuseid ja teadmiseid omandanud, kui seda praegu teha saan). Aga ikka on nagu midagi puudu? Mul tekkis suur sisemine rahulolematus, mis on kestnud kogu selle aja kui Pärnus olen olnud. Inimesed ikka on harjunud mind nägema alati särava tähena, kes nalja teeb ja tuleb tuppa oma suure naeru ja rõõmuga. Jah, ma nagu püüdsin ikka kõiki enda ümber motiveerida ja särada, aga samal ajal ma ise kustusin. Ma võtsin endale aja, et mõelda et mis sellist frustratsiooni minus tekitab. Õnneks jõudsin ma lõpuks vastuseni. Mu ümber on küll armastavad ja hoolivad lähedased, aga minu kõige suuremad sõbrad on teises linnas. Lahendusena oleme hakanud tegema videokõnesid ja saame ikka rääkida ja näha. Ma mõtlesin, et okei nüüd ju peaksin olema õnnelik, aga ikka oli see sära läinud ja ma ei saanud aru miks.

Ma jõudsin lõpuks vastuseni. Minu motivatsiooni ja igasuguse tahte on ära võtnud ikkagi praegune kriis. Ma tunnen, et pidevad piirangud ja kodus olemine on tekitanud mulle depressiooni. Ma vestlesin sel teemal ka lähedastega, et mida peaksin tegema. Ma kirjutasin enne blogi, tegin trenni, toitusin tervislikult, käisin palju õues. Viimastel kuudel on kõik pahupidi pööranud. Ma ei ole teinud trenni, ma olen söönud rämpstoitu, võtsin juurde 10 kilo, ma ei ole kirjutanud blogi, ma pole lugenud raamatuid. Mu lähedased õnneks avasid mu silmad ja ütlesid, et ma peangi hakkama sammhaaval kõiki neid asju uuesti tegema ja siis tuleb rõõm ka tagasi. Ma usun, et nii ongi, sest õnn tuleb meie enda seest! Ma siis tegin täna esimese sammu minu parema eluni. Ma tegin täna trenni, vaatasin youtubest Bodybalancet, peale mida tegin aurusauna, sõin tervislikku toitu ning nüüd jõudsingi siia.

Mõnikord elame enda elu liiga keeruliseks ja ei mõista, kui lihtne võib kõik olla. Vahel tuleb kuulata tõde õigetelt inimestelt, et kõik taas paika loksuks. Aitäh armas sõber, et mind ära kuulasid! Ma olen valmis nüüd Sind ära kuulama!

Kirjuta kommentaar