Kategooria / Hingele

Hingele

Puhkus on üks mõnus aeg, eriti suvel!

Ohh, et see puhkus kestaks veel …

Minu selle suve puhkus on ikka väga mõnus ja tore. Minu täiuslik puhkus peab sisaldama rannas päevitamist ja rohkelt mere ääres ujumist. Seekord olen saanud nautida palju kuumi suvepäevi, lausa nii palju, et ootan juba vihma, et saaks lihtsalt hingata. Ma usun, et selles osas olete üsna minuga ühel meelel, eks?

 

Puhkus Saaremaal

Puhkus algas mul 20.06.2022 ja esimesel puhkusepäeval sõitsime koos elukaaslasega Saaremaale puhkama. Peatusime Saaremaal Villa Männitukas, mis nägi välja selline:

Majutusse saabudes ootasid meid külmkapis väike siider ja õlu, mis oli selline armas ja tore üllatus.

Jäime majutusega tõesti väga rahule, ümbruskond oli väga mõnus ja rahulik. Õhtuti käis muru niitmas üks robotniiduk, keda me õhtuti naljaviluks tervitasime. Majutuses oli korralik puuküttega saun, kus oli maastlaeni aken ning nägi väljas olevaid männipuid. Köök oli suur ja mahukas, kus sai korralikult süüa teha ning oli olemas ka ahi. Kohapeal oli absoluutselt kõigele mõeldud: kohvimasin, kapis oli olemas küpsetuspaberid (millega seoses mõtlesin kohe, et oleks võinud poest haarata kaasa külmutatud kaneelipirukad ja hommikul oleks saanud värskeid saiakesi kohvi kõrvale süüa, kes plaanib minna, soovitan!), süütevedelik grillimiseks (söe võtsime ise kaasa), nõudepesumasin (vot see üllatus oli eriti tore, et ei pidanud hakkama käsitsi nõusid pesema), grill, rätikud, röster, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp, televiisor, kamin (talvisel perioodil kindlasti väga mõnus ja hubane), föön ja sirgendaja!

Lisaks mulle meeldis majutusasutuse omaniku meeletu külalislahkus ning ta ikka uuris, et kas oleme kõigega rahul ja kas kõik on hästi. Eriti armas oli, et esimene jaanituli toimus meie majutuse juurest 600m kaugusel, aga kuna olime õhtuks nii väsinud, siis tegime sauna ja otsustasime magama minna, et varakult hommikul ärgata ja tegutsema asuda.

Broneerida saab siit: https://www.booking.com/hotel/ee/mannituka-villa.et.html?auth_success=1

Kus me käisime?

 

1. Päev

Jõudsime keskpäeval Saaremaale ning loomulikult olid meil kõhud väga tühjad ning läksime sööma Saaremaa Veskisse. https://saaremaaveski.ee/

Mina sõin seljankat Saaremaa suitsusauna singiga ning magustoiduks valisin jäise ja siidise juustukoogi. Seljanka oli tõesti väga maitsev. Juustukook oli küll rahva lemmik, kuid minu jaoks oli see liiga soolane ja ise teist korda enam kindlasti seda ei sööks. Dannu valis madalküpsetatud seakaela pohlaglasuuriga ning magustoiduks käsitööjäätise. Seakael oli väga mahlane ja maitsev. Käsitööjäätis viis lausa keele alla ja mul oli suur kiusatus Dannu jäätis ära süüa, aga noh südamtunnistus õnneks takistas mind.

Saaremaa Veski näeb väga lahe välja ning söögikohana ma väga soovitan sinna minna, tõeline elamus on garanteeritud.

Pärast sööki suundusimegi kohe majutusse ning tegime sauna soojaks ja õhtul grillisime. Olime nii väsinud, et ei tahtnudki hakata kuskil saarel ringi vaatama.

 

2. Päev

Hommikusöögiks tegime võileivad ja asusime teele. Hommikul läksime kõigepealt Karmeli poodi, kes ei tea siis soovitan kindlasti minna. Karmeli pood on kohaliku väikeettevõtja äri, kus pakutakse oma toodangut täiesti keemiavabalt. 😊

Karmeli poest saab: tatraküpsiseid, tartamett, tudraõli, kanepiõli, tartapatju, rukkililleseemneid. Meie ostsime Karmeli poest tudraõli ja rukkililleseemneid, et maale vanaema juurde neid külakostiks viia, aga ma soovitan kindlasti proovida tatramett, mis meil kodus on küll tõeline lemmik. Karmeli poel on ka e-pood ja huvikorral saad piiluda siia: https://karmeli.ee/

Pärast poodlemist sõitsime Harilaiu matkaraja juurde, et minna vaatama tuletorni. Tuletorn on lahedalt viltune, aga selleks, et jõuda selleni tuleb kõigepealt läbida 11km pikkune matkarada. Parklas, kus rada alguse saab on võimalik rentida ka rattaid, aga kuna mulle tundus, et soovin just jalutada ja liikuda, siis olin kindlalt rattaga sõidu vastu. Palavaga tundus muidugi see teekond eriti pikk ja kurnav, teekond tuli läbida mööda kivist kallast ning mõistlik oli jätta jalga jalanõud, sest osad kivid olid üsna teravad. Teepeal nägime ka luikesid ning kohale jõudes saime muidugi teha lahedaid pilte.

Harilaiu matkarajalt suundusime edasi Panga Panka vaatama, muidugi ega siin Türisalu pangaga ei saa võrrelda, sest ei pääse pangale väga lähedale ehk ei saa aru panga suurusest.

Pärast panka tahtsime esialgu minna Tuhkana randa, aga kuna meil olid kõhud juba tühjad ja olime oma seiklustest väsinud, otsustasime minna Kuressaarde ja sel korral läksime sööma Pritsumaja Grilli & Bari. Pritsumaja oli torniga majake,mis asus Kuressaare Raekoja kõrval, tegemist oli endise tuletõrjedepooga.

Allikas: Kuressaare TIK

Mina võtsin söögiks õlletaignas räimefilee, krõbeda kartuli, värske salati ja tartar kastmega ning magustoiduks Panna Cotta värskete marjadega. Räimed oli väga krõbedad ja täpselt sellised, mis ma ette kujutasin ning panna cotta lausa sulas suus. Minu toiduvalik oli sel korral küll 10/10. Dannu tellis söögiks Pritsumaja sealihašnitsli – friikartuli, värske salati, seenekastmega ning magustoiduks jäätise, küpsisepuru ja vaarikamoosiga.

Pärast sööki kiirustasime ruttu majutusse tagasi, sest mul oli algamas jooga ning jõudsin  tõesti napilt tagasi nii, et 5 minutit oli jooga alguseni aega.

3. Päev

Kolmas päev oli viimane päev ja ühtlasi pidime hakkama liikuma koju tagasi. Hommikul tegime kiired võileivad ja kohvi ning suundusime Kuressaare linnusesse, sest Dannu polnud seal käinud ja ma selgitasin, et see on Saaremaa kõige lahedam koht, kuhu lihtsalt peab minema! 😊

Pärast linnuse külastust läksime Muhusse Laasu talu jaanalinnufarmi, kus rääkis ka giid ning juhuslikult nägime ka meie Eesti Laulu võitjat Stefanit. Jaanalinnufarmis rääkis giid personaalselt siis meile neljale jaanalindudest lähemalt. Saime jaanalinde sööta maisiga, vaadata kängurusid ning paitada alpakasid ning ponisid. Farmi külastus oli väga lahe kogemus ning kellel vähegi võimalik ja plaanis Saaremaale minna, siis kindlasti külastage! 😊 Farmist sain kaasa ka oma kaabule jaanalinnusuled!

Pärast jaanalinnufarmi külastust otsustasime, et liigume praamile ja suundume tagasi koju, sest jaanid olid tulemas ning taaskord pidime olema valmis uueks ja põnevaks väljasõiduks maale! 😊

Hingele

MINA olin TÖÖKIUSAMISE ohver!

Pugeja töökohal

Mulle tundub, et absoluutselt igas töökohas on vähemalt üks selline töötaja, keda peetakse “pugejaks.”

Pugeja on see, kes püüab kõigi ees olla meeldiv ja sõbralik, aga sisimas võib olla tegemist tõelise ussiga. Nad käituvad teiste juuresolekul ääretult sõbralikult ja meeldivalt, aga Sinuga omavahel võivad olla silmakirjalikud ja panna Sind tohutult halvasti tundma.

Pugeja on see, kes annab kõikidest oma väikestest tööülesannetest kõigile teada ja jätab mulje nagu tal oleks koguaeg ainsana lõputult tööd. Iga kord, kui pugeja teeb väiksema tööülesande ära, siis ta annab sellest teada kogu tiimile: kirjutab selle kuskile ühisesse chatti või helistab kõigile, et kõigi eest kiidelda, kui tubli, tark ja osav ta ikka on. Ma isegi olen testinud, et kui sellist inimest tunnustada, kas ta siis saab oma egoistlikku vajaduse kätte, aga mu vastus on ei saa, ta jätkab ja saab veelgi hoogu juurde. Enamasti kaaskolleegid „pugeja“ kiitlemisega kaasa ei lähe, sageli mitte keegi ei vasta, kui ta kirjutab, mida ta jälle taaskord on saavutanud.

Kõik ülejäänud töötajad teevad oma töö ära ja ei kiitle koguaeg, ega korruta kui raske neil on. Kui tavapäraselt töötaja kord nädalas annab teada oma jooksvatest tegevustest ettevõtte koosolekul, siis „pugeja“ sisuliselt iga päev figureerib, et jälle pildis olla.

Alati on tiimis inimesi, kes arvavad, et “enesekeskne pugeja” ongi nii imeline, särav ja tubli. Aga sellega tekitavad kolleegid teistes kaaskolleegides tunde nagu nad oleksid vähem tähtsamad või nende tööd ei hinnata. Usun, et selliseid olukordi on üks peamisi põhjuseid, miks töötajad lahkuvad. Lahendust olukorrale leida on väga keeruline, sest ka kõige mõistvam ülemus ei saa probleemist tegelikult päriselt aru.

Pugejad on sageli ka „kiusajad“

Mulle tundub, et pugemine saab alguse väga madalast enesehinnangust või kadedusest. Esimene etapp on inimesel „pugemine.“ Seejärel leiab „pugeja“ endale ohvri, keda tööjuures mustata, kelle väärtust kuidagi kahandada ja kusjuures ta suudab ka teised oma suurepärase manipuleerimisoskusega panna uskuma, et asi on Sinus. Pugeja võib sageli olla „kiusaja“ ning üsna sageli saab ta sellest teatavat naudingut.

Kust ma seda kõike tean?

Töökohal „kiusamine“ on midagi, mida olen ise läbi kogenud ning olen pidanud töökohta vahetama kiusamise tõttu. Oma murest rääkisin mina personalijuhile ning info jõudis ka ettevõtte kõige kõrgema juhini ning paraku ei võetud selles osas midagi ette, kuigi oli mitmeid tõendeid, mis viitasid selgelt, et tegemist on tööalase kiusamisega. Selleks, et hoida oma närvisüsteem toimivana ja säilitada sisemine tasakaal ja rahulolu andsin mina alla ning lahkusin töölt.

Teema on väga aktuaalne arvestades, et minu praegused kolleegid on samuti kogenud töökiusamist. Ehk minu küsimus kui palju on neid inimesi tegelikult?

Mis on töökiusamine?

Töökiusamine on pikka aega kestev vaenulik ebastabiilne käitumine töötaja suhtes ja töötaja ei saa ennast kaitsta. Kaitsta ei saa, sest sageli on ohver ja kiusaja erinevatel positsioonidel. Kiusajal on sageli rohkem võimu, kui ohvril. Ohver on sageli madala ametipositsiooniga.

Kiusamine võib olla nii verbaalne kui mitteverbaalne.

Mul olid olemas reaalsed tõendid ja ka mitmeid tunnistajaid, aga hirm „kiusaja“ ees oli nii suur, et ma ei julgenud minna töövaidluskomisjoni. Personalijuht soovitas mul töölt lahkuda ning leida uus ametikoht, sest tema arvas, et „kiusaja“ ei ole võimeline muutuma ning kindlasti leiab ta võimaluse, kuidas taas mind alandada.

Tänasel päeval räägin sellest avalikult, sest usun, et kiusamise ees kannatavad väga paljud töötajad ning sellise murega ei tohi jääda üksi ja vaikida.

Avalduse saab esitada siin:

https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile

Töökiusamise kohta soovitan kuulata ka väga huvitavat intervjuud: Merle Tambur: töökiusamine on peegeldus juhtimiskultuurist

Ma olen otsustanud sellest nii avalikult rääkida, sest üha rohkem on ka minu tutvuringkonnas inimesi, kes on kogenud tööalast vägivalda. See pole okei ja erinevad kriisid on selles osas vaid hagu juurde andnud.

Miks tavaliselt ei minda töövaidluskomisjoni?

Põhjus on ju väga lihtne – inimesed kardavad ilma jääda oma praegusest töökohast ja hiljem võib olla raskusi uue töö leidmisel. Kui Sul on piisavalt tõendeid, et tegemist on töökiusamisega, siis Sinule sellest ei jää külge “halba märki.”

Kuidas olukorda lahendada?

Räägi kindlasti olukorrast mõnele oma kolleegile ja pereliikmele. Vajadusel saad töökiusamise osas töövaidluskomisjoniga konsulteerida. Kogu kokku kõik vajalikud tõendid (e-kirjad, sõnumivahetus, fotod, võimalike tunnistajate nimed), sest nendega tõendad ära kiusamise, kui on vajalik anda ametlik käik. Töökiusamise eest on võimalik määrata kahjutasu. See küll ei tee tehtud olematuks, aga samas saad nii veenduda, et õiglus võidab ning Sa ei pea loobuma enda töökohast.

Hingele

Pidin saama südari!

Võibolla on nii mõnigi märganud, et hingekodu.ee koduleht on olnud maas, aga seoses uuendustega tekkis siis minu veebilehele mingi viga sisse, kuid õnneks nüüdseks olen saanud abi zone-ilt ning oma lehe tagasi.

Ma ütlen täiesti ausalt, et ma olen olnud mega ärev seetõttu, sest alates 2019. aastast olen ma oma blogi kirjutanud ning mõtlesin juba, et kas tõesti on nüüd see hetk, kus tuleb nullist hakata veebilehte looma. Aga õnneks pääsesin, seekord! Ma olen lugenud küll selle kohta, et nii mõnigi blogija on pidanud kokku puutuma sellega, et hakata kõike nullist üles ehitama. Aga ma lohutan Teid, et loomulikult oleksin ma ikkagi teinud uue veebilehe, ükskõik kui palju see, siis oleks aega võtnud.

Tehnika peale ei saa ikka kunagi kindel olla ja see kogemus tuletus ainult seda meelde, miks on nii oluline varundada peale igat uuendust.

Ma ei tea üldse, mis anomaaliad mul on tehnikaga, aga vahepeal oli mul ka facebook blokeeritud, aga sain selle taastada läbi instagrami supporti kirjutades, et palun laske mind tagasi! Hiljem selgus, et olin sattunud algoritmi katsetusse mingi uuendusega seoses.

Ehk siit õppetund, et kui blogi kirjutada enam ei saa, sotsiaalmeediat kasutada ei saa, siis tuleb vist raamatuid hakata kirjutama? Mis te arvate?

Hingele

TAEVAKERA – mis see veel on?

TAEVAKERA on tõesti imeline toode! Ma olen korduvalt seda vaadanud ja mõelnud tellida. Alati olen hakanud pikemalt mõtlema, sest ma ei ole suutnud otsustada, millist taevakera, mis värvi ja millist suurust tellida.

 

Taevakera koduleheküljel on olemas 3 erinevat taevakera: Taevakera, Tähtkujud ja Kodukant.

  1. TAEVAKERA toob Sulle päriselt kuu ja tähed koju kätte.

Kuidas? Näiteks valid enda sünnikuupäeva, määrad kellaaja ning asukoha ning saad enda tähekaardi, milline oli siis tähistaevas Sinu sünnihetkel! Üli vinge kas pole? Sedasi saad ka jäädvustada: tutvumise kallimaga, lapse sünni, esimese suudluse, lähedase sünnipäeva ja palju muid hetki, mida jäädvustada ja saada endale erakordne mälestus!

  1. TÄHTKUJU osas saad valida kas soovid valida enda tähtkuju või koos kallimaga Teie mõlema tähtkujud ühele Taevakerale. Väga armas näiteks panna magamistoa või elutoa seinale!
  2. KODUKANT on armas viis, kuidas meenutada Sulle olulisi asukohti. Selleks võib olla sünnikodu, tutvumispaik, lemmik puhkusereis või tulevane kodukant. Kodukandi juures saab väga täpselt määrata ka asukohta. Näiteks võid asukohaks määrata Eesti, kuid võid ka määrata linna või lausa konkreetse tänava koos majanumbriga.

 

KUIDAS TAEVAKERA LUUAKSE?

Taevakera  loomisel kasutatakse prantsuse astroloogide väljatöötatud lahendust taaslavastada tähtede seisu, mistahes ajas ja kohas. Kui koht on teada ja tähtede seis selle aja ja punkti suhtes paika seatud, luuakse meile sellest stereograafiline projektsioon.

MILLE MINA VALISIN ENDALE?

Mina tellisin endale Kodukandi “Pärnu – Kodulinn Pärnu.” Ma olen Pärnust pärit ja siin üles kasvanud, vahepeal olen ka elanud pikemalt Tallinnas, aga ikka ja jälle on Pärnu minu südames ja teed on toonud mu tagasi oma armsasse kodulinna. Ma tellisin Kodukandi 40×50 cm Taevakera, sest ma mõtlesin nii, et kui isegi teed viivad mind ühel päeval siit taas kuhugi kaugele, siis saan Pärnu alati endaga kaasa võtta. Taevakera on erakordselt stiilne sisustuselement, kuid minu jaoks on see väga sentimentaalse tähendusega. Ükskõik, kus iganes ma kunagi olen, siis ei unusta ma enda juuri.

 

TEKKIS NÜÜD KA ENDAL HUVI?

Mul on Teile super uudis!

Tänase naistepäeva puhul saate koodiga “hingekodu20” 08.03.2022 – 15.03.2022 kõikidelt Taevakeradelt -20% soodustust.

Hind ei sisalda pildiraami,aga kui oled valiku ära teinud saad valida just sellise raami, mis Sulle kõige rohkem meeldib!😊

Haarake kindlasti sellest lahedast võimalusest kinni!

Nüüd Taevakera e-poodi: https://taevakera.ee/pood/

Taevakera instagrami leht: https://www.instagram.com/taevakera/

Hingele

Kas Sina oled täna leidnud oma tööle ja elule tähenduse?

Selleks, et olla alati kursis minu kõige uuemate postituste ning tegemistega, siis vajuta likja follow: https://www.facebook.com/hingekodu

Lisaks jälgi mind ka instagramis, kus saad näha põnevaid toote avamisvideosid ning olla kursis minu igapäevaste tegemistega. https://www.instagram.com/hingekodu/

Edukad inimesed

Oled Sa kunagi mõelnud, kui vaatad telekast kuulsaid inimesi, olgu nendeks siis näitlejad, lauljad, kirjanikud, ettevõtjad, sportlased, arstid, et neil on lihtsalt „head geenid“ ja sageli on ka nende vanemad juba tuntud ja seetõttu ongi neil eelis kuskile jõuda? Minu perekonnas ja suguvõsas on väiksest peale räägitud, kuidas põhimõtteliselt ma unistan liiga suurelt ja õppigu ma mõni amet parem selgeks ja üleüldse peaksin tulema maa peale.

Perekond

Ma pole oma elus kordagi kuulanud oma vanemaid ja seega kui olin noorem, siis sageli ka sõdisin nendega, sest minu unistused olid alati suuremad, kui nende nägemus minu saavutuste osas. Ma mäletan, kui õppisin gümnaasiumis ja mul olid õpiraskused, siis peres öeldi, et mine siis kutsekasse ja õpi juuksuriks või kokaks.

Ma tundsin alati, et see on mulle nii alandav, mitte üldsegi nende ametite tõttu vaid lihtsalt mind ei ole kunagi need erialad huvitanud. Mul on ääretult suur austus nii juuksurite kui kokkade vastu ja tean ka isiklikult selles valdkonnas inimesi, kes on väga kaugele jõudnud, aga kui tegemist ei ole midagi mis pole mulle südamelähedane, siis ma lihtsalt ei saa seda teha.

Ma olen tegelikult väga tänulik, et minusse pole olnud perel suurt usku, sest igakord, kui mulle on öeldud, et sa nagunii ei jõua sinna, siis ma olen andnud endast veel lisaks 100% et teha kõik selleks, et tõestada vastupidist.

Teekond blogini

Enne Hingekodu blogi on mul varasemalt olnud blogid, kus kirjutasin suhetest või loodusest ja hiljem on ideed ära lõppenud ja siis ühel hetkel olen lihtsalt blogilehe ära kustutanud.

2019. aastal jõudsin ma uuesti järeldusele, et hakkan taas kirjutama ja loomulikult on tulnud selles osas ette nii tõuse kui mõõne. Kui ma blogiga alustasin, siis mu pere ütles, et millest sa ikka seal hakkad kirjutama ja kes seda loevad. Tänasel päeval on mul keskmiselt blogilehte lugenud kuus 20 000 inimest! Ma olen Teile väga tänulik selle eest ja ma poleks ka ise uskunud, et Hingekodu ühel päeval nii populaarseks võib saada.

Koostööd ettevõtetega

Kindlasti on paljud märganud, et olen viimasel ajal hakanud aktiivsemalt tegema koostööd erinevate ettevõtetega ka instagramis. See polnud üldse tegelikult mul mõttes või fookuses ja ma pole kunagi mõelnud, et hakkan influenceriks. Aga enamik minu koostöid on jõudnud ise minuni ning on võetud personaalselt minuga ühendust. Olen ka teinud koostöid, kus olen ise kirjutanud ettevõtetele, aga siin muidugi ma olen väga valiv. Kui ma ise ettevõttesse ja brändi ei usu, siis ma ei saa ka koostööd teha, ehk minu jaoks on kõige olulisem, et iga koostöö juures minu enda väärtushinnangud kattuksid koostööpartneri omadega.

Tähenduse leidmine töös

Ma usun, et igal inimesel on siin elus kõrgem eesmärk, mis ei ole seotud vaid perekonna loomisega ja töö tegemisega. Ehk meil kõigil on oma tee mida käia, aga me peame seda teekonda järgima. Ma olen aru saanud, et minu suurim vaenlane ja takistus olengi mina ise. Kui ma ise ei usu endasse ja sellesse mida ma teen, siis ei usu seda ka keegi peale minu. Ühiskonnas on liiga palju inimesi, kes käivad tööl lihtsalt selleks, et arved maksta ja saada leib lauale. Sageli arvatakse, et selleks, et olla õnnelik peab olema ilmtingimata tippjuht, ettevõtja, sportlane, laulja, näitleja või arst – aga see pole nii. Mul on tutvusringkonnas inimesi, kellel on tänaseks Start-Up ettevõte ja öelnud, et ei tunne sellest rõõmu.

Samas on meil ühiskonnas inimesi, kes on koristajad või teenindajad ja on super säravad inimesed. Miks? Sest nad oskavad leida oma tänasele tegevusele tähenduse! Tähenduse leidmine aitab kaasa meie üldisele funktsionaalsusele ja rahulolule. Näiteks, kui ma töötaksin täna koristusfirmas, siis minu kõrgem eesmärk võiks olla, et tänu minule saavad kõik inimesed ühiskonnas parema ja puhtama keskkonna. Lisaks boonusena võib mõelda, et kui kontori töötajal on sageli istuv töö ja tekkinud liigne kehakaal vähesest liikumisest, siis koristamine on füüsiline töö, kus saab kindlasti arstide poolt soovitatud 30-minutiline liikumine päevas ületatud. Saad anda midagi ühiskonnale ning samas olla füüsiliselt super vormis! Imeline, kas pole?

Tähenduse leidmine elule

Nagu eelnevalt mainisin, siis ega elu pole ainult perega tegelemine ja tööl käimine. See on vaid üks osa elust ja kohati kindlasti ka rutiin, aga mis on suurem tähendus üldse elus? Milleks üldse see kõik? Mina olen mõelnud, et minu elus on kindlasti suurem tähendus õppida ja end pidevalt arendada, et saada paremaks inimeseks.

Kas Sina oled täna leidnud oma tööle ja elule tähenduse?

Hingele

Ma olen TÖÖNARKOMAAN!

Selleks, et olla alati kursis minu kõige uuemate postituste ning tegemistega, siis vajuta like ja follow: https://www.facebook.com/hingekodu

Lisaks jälgi mind ka instagramis, kus saad näha põnevaid toote avamisvideosid ning olla kursis minu igapäevaste tegemistega. https://www.instagram.com/hingekodu/

TÖÖ

Kohe, kui uus aasta kätte jõudis, siis tuli minu kalendrisse nii palju tööd, et mõtlesin vahepeal, et appi, kas kogu aasta nüüd ongi siis selline rabelemine? Tegelikult on sedasi, et kuna meie tiimis on hetkel üks juht puudu, siis oleme terve täiskohaga ameti ülesanded kahepeale tiimis ära jaganud ehk sageli olen lõpetanud oma tööasjadega alates jaanuari algusest kell 23 õhtul. Lisaks olen hakanud aktiivselt tegema koostööd erinevate ettevõtetega ja saanud mitmeid koostöö pakkumisi, aga kahjuks on see kõik sattunud samale perioodile, kus lõpetan oma põhitööga alles hilisõhtul ja siis olen nii väsinud ega ei jaksa enam midagi teha.

Selleks, et nii kiirel perioodil end erksana hoida ja mitte läbi põleda, siis käin vannis, mediteerin, kuulan rahustavat muusikat ja leian selle 1h päevas, et lugeda raamatut. Loodusesse ma pole taastuma jõudnud, sest pole lihtsalt olnud sellist aega, aga kindlasti kui saame tiimi uue liikme, siis saan pisut taastuda ning minna rabasse oma akusid laadima.

RAAMATUD

Ma olen hakanud lugema Ants Rootslase raamatut „Seitsme põlve müsteerium.“ See on nii põnev ja tõepoolest meeletult palju äratundmist ning taipamist, miks me elame sellist elu nagu parasjagu elame. Raamat suunab ja aitab väljuda ka nendest olukordades ja situatsioonidest, kus meile parasjagu olla ei meeldi. Tõeliselt põnev lugemine ja kindlasti soovitan lugeda, keda kõnetab vaimne areng. 😊

Hingele

Tere tulemast, 2022. aasta!

Selleks, et olla alati kursis minu kõige uuemate postituste ning tegemistega, siis vajuta like ja follow: https://www.facebook.com/hingekodu

Lisaks jälgi mind ka instagramis, kus saad näha põnevaid toote avamisvideosid ning olla kursis minu igapäevaste tegemistega. https://www.instagram.com/hingekodu/

KOGEMUSED

Minu 2021. aasta oli minu seni kogetud elu jooksul kindlasti kõige raskem aasta. Ma kaotasin oma vanaisa, kes oli mu kõige suurem eeskuju ning kelle moodi ma alati olla tahtsin. Ma tegin üle aasta 24/7 tööd, sageli ka nädalavahetustel ning minu töökeskkond oli kõike muud, kui meeldiv. Ma õppisin sellest kogemusest tohutult ja tegelikult tänu sellele kasvatasin endale väga paksu naha selga. Ma olen alati olnud väga emotsionaalne, kuid selle keerulisem pool on negatiivsete emotsioonide kontrollimine – viha, kurbus. Ma ei suutnud varasemalt neid kahte emotsiooni kontrollida. Kui keegi ütles mulle halvasti, siis hakkasin kohe nutma. Kui kogesin ebaõiglust, siis viha minus kees üle ning ma plahvatasin. Praeguseks on sedasi, et ma mõtlen halvas olukorras 10 korda läbi, kuidas ma lahenduse leian ja siis lõikan ning leian absoluutselt igale olukorrale lahenduse.

PARIMAD OTSUSED

Minu parim otsus 2021. aastal oli vahetada töökohta. Mul on super lahe töö ning arendan uut ja väga innovaatilist koolitusplatvormi. Lisaks toetan värbamisega ning jagan enda teadmisi ja oskusi, kuidas ja mis kanaleid kaudu leida ettevõttesse suurepäraseid pärleid.

Ilmselt paljud märkasid, et kogu 2021. aasta olen olnud sotsiaalmeediast eemal ja teadlikult võtsingi aja maha: instagram, blogi, facebook. Ma tundsin, et ma olen nii läbipõlenud, et see elurõõm ja sära endas taas leida pean pühendama täielikult iseendale. Ma hakkasin lugema raamatuid ja nädalas loen nüüdseks keskmiselt 2 raamatut. Peamiselt loen personalijuhtimise, koolituste, müügitehnikate, vaimse arengu teemadel raamatuid. Viimased on mulle kõige tähtsamad, sest olen saanud nii palju abi, et mõista paremini iseend ning oma emotsioone ning lisaks olen tööalaselt palju suurema empaatiatundega ning mõistan igat olukorda ja probleemi ning säilitan endas alati rahu ning mõistan kõiki osapooli.

2021. aastal on minu eesmärkidest kasvada inimesena ning tegeleda nende asjadega, mida olen pikalt edasi lükanud, kuid mis tuleb lõpuks käsile võtta, mida toetab kindlasti ka Creativist mulle kingituseks saadetud „Ideemärkmik.“ https://creativist.ee/

Mul on suur soov arendada end koolitajana ning kasvatada oma teadmisi veelgi, millele aitavad loomulikult kaasa raamatud, kust ammutada uusi ideid ja leida inspiratsiooni. Ma olen hakanud tegelema investeerimisega ning plaanin lähiaeg soetada endale oma kodu.

2021. aastal olen elanud väga säästlikult ning kogunud raha, et viia ellu need unistused, mis vajavad ressursse. Oma suurte eesmärkide saavutamise teekonnal pidin loobuma nii mõneski üritusest ning sõprade jaoks olen leidnud minimaalselt aega, kuid see kõik on end päriselt ära tasunud ning olen oma lähedastele lubanud, et kui elame koos selle raske aasta üle, siis mul tekibki juurde rohkem aega.

UUED KOGEMUSED JA SAAVUTUSED

Tänaseks teen tööd, kus olen enda aja peremees ning minu töö on väga paindlik. Tallinnas käin 1-2 päeva nädalas, mis mõjub väga värskendavalt ja on mulle uus ja tore vaheldus. Ülejäänud aeg töötan kodukontoris ning minu asupaik ei ole oluline vaid see, et minu töö oleks tehtud. Koroona on toonud mõned head hüved ka juurde, kui ma olen uurinud, kellele kuidas meeldib töötada, siis enamikele kodus töötada ei meeldi, ma pean ütlema, et mulle ei meeldi mitte miski muu nii palju, kui kodus töötamine. Võin olla maal vanaema juures, vanemate juures, kodus – ükskõik kus, kasvõi palmi all ja selline eluviis võimaldab mul palju rohkem leida ühist aega lähedaste jaoks.

2021. aasta oli minu jaoks väga õpetlik aasta ja täis katsumisi. Ma soovin kogu südamest, et 2022. aasta saab olema täis rõõmu, armastust ning tänutunnet.

“Elu ei pea olema täuslik, et olla imeline!”

Hingele

Tere jälle, Tallinn!

Armas lugeja vajuta kindlasti meeldib/like ja follow/jälgi minu facebooki lehel: https://www.facebook.com/hingekodu
Lisaks jälgi mind ka instagramis follow/jälgi: https://www.instagram.com/hingekodu/

Ma pole tõesti jälle pikalt kirjutanud, aga tegelikult täiesti selge ja kinda põhjusega. Mul oli vaja lülitada end välja pisut sotsiaalmeediast, sõpradest ja tuttavatest. Ma ei suhelnud kellegagi ning kogu oma vaba aja olen viimasel ajal pühendanud ainult iseendale. Ma olen mõelnud, et mida ma siis elus hetkel teha tahan tööalaselt, kus ma soovin elada, õppida ja areneda ja mis on praeguses hetkes mulle vajalik? Ma leidsin oma vastused ning otsustasin lahkuda oma praegusest töökohast.

Võtsin vastu super ägeda pakkumise Tallinnas ning otsustasin, et vajan muutust, et ennast uuesti üles leida. Lähen tagasi kaubandusvaldkonda ning minust saab teenindusjuht ning hakkan peamiselt koolitama teenindajaid ning juhatajaid. Ma armastan inimesi, suhtlemist ning tööd inimestega ning hetkel ma tunnen sellest energiast nii suurt puudust ja ma olen nii super energiline inimene, kes vajab inimestega suhtlemist sama palju, kui õhku hingamiseks. Elukoha osas otsustasin, et hetkel jään Pärnusse ning ei ole valmis kolima teise linna, seega viibin Tallinnas 2-3 päeva nädalas ning ülejäänud aja saan teha tööd kodukontoris oma kodulinnas Pärnus. Kui ilmselt paljude jaoks kellel on juba pered, siis tundub selline edasi-tagasi liikumine väsitav, siis minul ongi täpselt seda vaja, sest ma armastan muutusi ja ma ei talu rutiini. Seega, mina saan ainult inspiratsiooni ja positiivset energiat, kui saan olla pidevalt liikumises.

Mul on väga hea meel oma otsuse üle ning ma ei kahetse. Mul on tulemas ka kohe puhkus, kus püüan veelgi rohkem enne uude töökohale asumist tegeleda enesehäälestusega. Ma olen hakanud viimasel ajal lugema iga nädal raamatuid, mis on ilmselt suurim muutus minu elus, sest ma pole kunagi armastanud raamatuid lugeda, sest need tundusid minu jaoks alati nii igavad ja ajasid une peale. Praegu ma tunnen, et olen leidnud järjest raamatuid, mis mind köidavad ja mis mulle midagi juurde annavad ja selline tunne on nagu oleksin käinud enne silmad kinni ringi. Appi, miks ma varem ei lugenud? Rumal, kas pole?

Igatahes on minu jaoks järjekordselt uus ja põnev aeg, kuid ma olen nii ootusärevuses, sest ma tean, et see on 100% midagi minu jaoks. Inimesed, kes mind tunnevad teavad väga hästi, kui palju meeldib mulle esineda ning kõnesid pidada. Ma armastan särada ja olla tähelepanukeskpunktis ning see töö annab mulle kõik võimalused, et olla 100% see inimene, kes ma olen! Seega ma olen nii tänulik elule, et see võimalus mu ellu tuli ja uksele koputas ja eks mul on ka super uhke tunne, sest mind valiti välja 100 potensiaalse kandidaadi seast ning läbisin 4 vooru koos kodutöödega! Seega jah, ma tean, et ma olengi super äge ja lahe eeskuju ning ma olen nii valmis endast andma 110%!

Armas lugeja vajuta kindlasti meeldib/like ja follow/jälgi minu facebooki lehel: https://www.facebook.com/hingekodu
Lisaks jälgi mind ka instagramis follow/jälgi: https://www.instagram.com/hingekodu/

Hingele

Kas näeksid end oma praegusel töökohal kümne aasta pärast?

Ma olen sellel aastal nii palju kahelnud endas ning enda valikutes. Mõnikord on häbi tunnistada, kui olen eksinud ning teinud elus vale valiku.

Ma arvan, et enamik inimesi mõtleb, et peaasi, et on olemas töökoht ja leib laual. Ma ei mõista sellist mõtlemist sugugi hukka, sest eks kõige olulisem ongi soe toit laual ja katus peakohal. Aga ma ei usu, et tuleb jääda oma mugavustsooni, kui tegelikult inimene tunneb, et see mida ta täna teeb ei ole tema jaoks õige.

Kas oled Sina vahel mõelnud, et näeksid end oma praegusel töökohal kümne aasta pärast? Kas see on see töö, mis paneb Sinu silmad särama või teed oma tööd lihtsalt sellepärast, et pole teist valikut?

Arvan, et on suur osa inimesi, kes tegelikult ei ole üldse rahul oma tööga. Ma olen kuulnud, kui palju on muresid ja probleeme töökohtades, kuid nendest ju keegi avalikult ei räägi. Kui mõni tuttav küsib: “Kuidas Sul läheb?” siis ei taha ju öelda, et kõik on halvasti, sest häbi on tunnistada, et oled justkui nagu läbi kukkunud. Aga miks? Kui ühiskonnas kõik inimesed julgeksid teha muutuse ja julgeksid öelda, et see pole see, mida ma tahan päriselt teha, siis ehk leiaks rohkem inimesi julgust, et proovida midagi uut. Kui see uus valik ei ole ka õige, siis tuleks lahti mõtestada, mis oleks see valdkond, mis endale päriselt meeldiks. Valiku juures, aga tuleks mõelda vaid enda peale, mitte selle peale, mida ühiskonnas teised arvaksid. Alati on keegi, kellele ei meeldi, mida me teeme ja sellega tuleb leppida. Endale tuleb kindlaks jääda ja kuulata seda, mida süda ja mõistus ütlevad. Õnn ei peitu teistes inimestes vaid iseendas. Miks ma nimetasin tööd õnneks, sest enamik inimesi veedab suurema aja oma elust tööl, seega töö on üks olulisemaid faktoreid üldse, et õnn ja rõõm tekiks.

Kui inimene teeb midagi, mis on talle vastumeelne paistab see alati välja ka teistele. Aga ühes olen kindel, et kui järgida enda unistusi, siis tuleb olla valmis loobuma ka inimestest enda ümber. Loomulikult on olukord palju keerulisem, siis kui on pere ja lapsed, siis neid muudatusi on lihtsalt kordades raskem teha, kuid mitte võimatu. Kui tahta, siis on kõik võimalik, aga siis on oluline, et keegi aitaks ja toetaks ning aitaks planeerida, kuidas neid muutusi ellu viia.

Olen märganud enda tuvusringkonnas, et inimesed, kes on täna väga edukad ja jõudnud palju saavutada on pidanud nii mõnegi suhte/sõprussideme lõpetama. Oma eesmärgini jõudmine ei ole alati kerge teekond, mida ette võtta, aga oluline on endale kindlaks jäämine. Ma usun, et kaotus ja kaotamine on miski, mis teeb meid tugevamaks ja kui oleme piisavalt küpsed, siis küll need õiged inimesed leiavad õigel ajal tee Sinu juurde.

Hingele

Kui üks uks sulgub, siis teine avaneb

Ma olen nii palju mõelnud, mida ma päriselt teha tahan ja mis on see, mis paneb minu silmad särama. See aasta on olnud kindlasti kõige väljakutsete rohkem aasta minu elus. See on kindlasti aasta, kus olen õppinud kõige enam nii töös, eraelus, kui ka iseenda kohta.

Ma olen väga elav ja rõõmsameelne inimene ja miskipärast on nii, kui olen teinud mingi otsuse, siis on justkui kõik pahupidi pöördunud. Kui kolisin Tallinnasse elama, siis jäid minust maha kõik minu lähedased sõbrad ja sageli tundsin end Tallinnas olles üksinda. Mööda läks aeg ja tekkisid uued sõbrad ja tutvused ning hakkasin harjuma Tallinna eluga ning kõik sai korda. Nii, kui tundub, et elu on paigas, siis justkui tekib uus suur muutus, olgu selleks siis töö või elukohavahetus. Nii, kui tundsin, et jalge all on kindel pind sain tööpakkumise, mis tähendas minu jaoks tagasi kodulinna tulekut. Minu elu on hetkel üsna stabiilne olnud ja olen hakanud kodulinnaga vaikselt harjuma. Millest ma enim puudust tunnen on sõbrad. Minu kõige lähedasemad sõbrannad on Tallinnas ja Rakveres ning tunnen, kui palju ma neid igatsen. Täna telekast tuli taustaks “Lumekunininganna 2” ning mulle jäi kõlama lause “Kui arvad, et oled leidnud oma tee, lennutab elu sind uuele rajale.”

Ma tunnen iga oma keha rakuga, kuidas on tulemas minu ellu suur muutus ning leian lõpuks oma elus õige tee ja saan teha kõike seda, millest olen unistanud. Ma ei ole kunagi olnud seda tüüpi, kes on oma mugavustsoonis ja ei julge sellest välja astuda. Minu jaoks on ALATI kõige olulisem end arendada ja midagi uut ja põnevat õppida. Inimene ongi loodud, et pidevalt õppida, kogeda ja areneda. Kui inimene ei ole valmis muudatusi vastu võtma, siis kaob temast ära loomevõime. Ma näen selliseid inimesi iga päev ning see õpetab mind milline ma olla kunagi ei taha.

Igatahes olen saanud oma mõtted taas paika ja välja tulnud oma muserdunud mõtetest, sest leian, et PÄRISELT on igas halvas midagi head. Kui midagi meie elus ei toimi olgu selleks, siis töö või suhe, siis on see selleks, sest meie jaoks on midagi veel paremat ees ja see on märk, et suudaksime uut muudatust paremini vastu võtta. Igatahes olen mina avatud uutele muutustele ja naudin igat hetke ja kogemust, mis mulle elu teele toob. 🙂