Kategooria / Hingele

Elustiil Hingele

Maagiline paari fotosessioon koos Tarvo Alev Fotostuudioga

Taaskord on jõudnud kätte aeg, kus jagan Teiega imelisi hetki koos Tarvo Alev Fotostuudioga. Sel korral jäädvustasime pildid koos mu elukaaslasega, Mardiga ning eesmärk oli jäädvustada võimalikult ehedaid hetki ja siiraid emotsioone. Idee sai alguse juba mai kuust, kui soovisin oma elukaaslasele jäädvustada kingituseks ühised fotod.

Fotosessioonil käisime laupäeval, 27.06.2020 ühiselt Harku valla põnevates paikades. Meie põnev retk algas kogunemispaigast, milleks oli Tabasalu Realiseerimiskeskus, kust edasi suundusime kahe autoga esimesele võttepaigale. Tarvoga oli fotosessioonidel kaasas Raili koos lastega ning lisaks fotosessioonile, käisime ühiselt peredega avastamas põnevaid Eestimaa paiku. Kõigepealt suundusime Naage tee ääres asuvale I maailmasõja aegsete kaevikute ja varjendite juurde, kus leppisime ühiselt kokku, et riietuse värviks on punane. Tarvo pidevalt suunas ja juhendas meid ning kuna Mardil oli esmakordne fotosessiooni kogemus, siis iga juhendamine aitas tunda end mugavamalt ja vabamalt.

Seejärel suundusime Naage koobaste juurde, kus riietus oli pidulikum ning et tuua välja asupaiga müstilisus ja salapära, siis leppisime kokku, et riietuse värv on valge. Koopa ees kasutas Tarvo tossupommi, et luua enda fotosessioonidele omanäolist muinasjutulist ilmet. Saime väga romantilised ja muinasjutulised fotod ürgses Eesti looduses.

Edasi suundusime Türisalu panga aluse mereranna juurde, kus saime väga romantilised fotod. Mulle meeldib Tarvo fotosessioonidel see, et ei pea kordagi mõtlema kus ja mis asendis pilte võiks teha, sest idee, poosid ja teostus tulevad kõik Tarvo juhendamisel. Loomulikult, kui kellelgi endal on erakordselt äge ja põnev idee, siis neid saab kindlasti fotosessioonil ellu viia.

Seejärel Tarvo leidis, et võiksime teha ka selliseid lõbusamaid pilte, läheduses oleval heinamaal, kus saime kekselda ja kõhutäie naerda. Pidime ühes tempos kekseldes liikuma kaamera suunas, kuid meil osutus see parajaks väljakutseks  ning saime väga ehedad ja siirad emotsioonid, täis nalja ja naeru.

Harku vallas leidus mitmeid looduskauneid paiku, kus saime väga erinevad ja omanäolised fotod. Kõige silmapaistvamad olid kindlasti pankranniku ääres tehtud fotod, kus olid liivakivist seljakud ning lummav jõgi. Teekonnal avanes meil võimalus näha kajakatepesa, kus olid sees selle aasta kevade kajakapojad. Ma polnud iialgi midagi sellist oma silmaga lähedalt näinud. Selleks, et aga pääseda liivakivist müüri äärde, tuli võtta ette teekond, mis oli pisut ohtlik ja ekstreemne. Tee pangaserva alla oli kitsas ning kõndida tuli ettevaatlikult. Kui jõudsime alla, siis tuli edasi liikuda veeäärest, kus olid kivid ning liikuda tuli üsna ettevaatlikult, kuna osad kivid olid libedad ja teravad. Lisaks oli vesi jääkülm ja mida rohkem jõudsime liivakivist müürile lähemale, seda külmemaks vesi läks. Selleks, et saada imelisi fotosid, siis fotosessioonile minnes peaks arvestama, et mida müstilisemat ja erakordsemat tulemust Sa soovid, seda rohkem tuleb seigelda ja olla valmis pisut ka ekstreemsusteks.

Kas olete näinud mõnd ägedat fotot, mis on sündinud elutoa diivanil? Võibolla olete, aga mina tõesti ei  ole. Mida paindlikum oled ja mida vähem pöörad tähelepanu teekonnal olevatele “väljakutsetele,” et vahel tuleb olla näiteks paljajalu või kuskil külmas vees, seda parem jääb lõpptulemus. Ma muidugi ei ütle, et minge kuhugi kaljuserva äärde ja nüüd tuleb hea pilt. No ma arvan, et see oleks pisut ikkagi liiga ekstreemne ning eelkõige mõelge alati ka enda ja teiste ohutusele. Aga pisut ekstreemsust ja hulljulgust on vajalik, kui te ei soovi jäädvustada tüüpilisi “happy family” fotosid. Mulle tundub, et paljud tahavad. Minule need otse kaamerasse poseeritud  “keep smiling” näoga fotod eriti ei meeldi ja seetõttu ma sellistel fotosessioonidel ka ei käi.

Mulle meeldivad omanäolised fotod, kus ei vaadata otse kaamerasse ja ei tehta “keep smiling” nägu. Iga inimene teab, et reaalselt ei ole mitte ükski inimene vabas olekus kunagi sellise ilmega. Loomulikud pildid on ehedad ja siirad ja need on reaalsed mälestused enda imelistest ja meeldejäävatest hetketest.

Fotosessioonil olev meik ja seong on taaskord minu enda tehtud ning kindlasti tuleb veelgi põnevaid väljakutseid, kus panen oma käe külge. 🙂 Kellel huvi, siis teen nüüdsest make-up ja soenguid: pulmadeks, fotosessioonideks, sünnipäevadeks jpt üritusteks. Kui Sa tahad end tunda särava teemantina punasel vaibal, siis võta julgelt ühendust!

Kui Sa otsustasid, et okei ma tahan ka endale nüüd nii ägedaid ja vingeid pilte, siis: https://www.facebook.com/TarvoAlevPhoto/ või

https://www.tarvoalev.eu/

Ning, kes veel ei ole lugema hakanud, siis Tarvol ja Railil on väga äge fotoblogi, mille nimeks on „Perega reisile“ https://www.peregareisile.ee/about/

Blogis on kirjutatud ka meie fotosessioonist läbi fotograafi, Tarvo silmade ja pööratud tähelepanu rohkem detailidele. 😊 Soovitan kindlasti lugeda, kellel vähegi huvi.

Aga nüüd ruttu Tarvo Alev Fotostuudio fotosessioonile, sest käes on suvi ja see kõige magusam aeg, kus saab jäädvustada imekauneid pilte. Lisaks fotosessioonile saab avastada imekaunist ja lummavat meie oma, Eesti loodust.

Elustiil Hingele

Tarvo Alev Fotostuudio kontaktivaba fotosessioon

Käisime koos Tarvo Alev Fotostuudioga taaskord jäädvustamas imelisi hetki ning armsad sõbrad, jagan neid emotsioone ka Teiega! 😊

Lisaks mul on Teile imeline uudis! Kasutades koodi:Hinge Kodu” saate fotosessiooni tavapärasest hinnast -25% soodsamalt! Kasutage seda võimalust kindlasti, sest sooduskood kehib kuni 31.05.2020.

Fotosessiooni saate broneerida Tarvo Alev Fotostuudio koduleheküljel: https://www.tarvoalev.eu/ee/    või

Tarvo Alev Fotostuudio facebooki leheküljel: https://www.facebook.com/TarvoAlevPhoto/?ref=br_tf&epa=SEARCH_BOX

Kui fotosessiooni aeg on broneeritud juunis, kuid ettemakse olete ära teinud hiljemalt 31.05.2020, siis saate endiselt allahindluskoodi kasutada. 🙂

Kõigepealt toon välja, kui keegi muret tunneb, et kuidas on praegusel eriolukorral võimalik fotosessiooni teha kontaktivabalt, siis muretsemiseks ei ole põhjust. Fotosessioonil hoidsime ilusti kahe meetrist vahet. Fotosessioonil on Railil (fotograafi abilisel) ees kaitsemask ning samuti kasutatakse desinfitseerimisvahendeid. Loomulikult on mõeldud fotosessiooni ohtusele ning tõepoolest ei pea kartma, et toimuks mingisugune kokkupuude.😊

Fotosessioonist endast

Käisime sel korral pildistamas Tilgu sadama juures ning tulemus oli erakordselt muinasjutuline. 🌸

Paljud teist ilmselt ei tea, aga õppisin 5-9. klassini Tallinna Balletikoolis ning oli võimalus esineda ka Estonia Teatri laval. Sain kaasa lüüa etendustes „Pähklipureja“, „Sülfiid“, „Shannon Rose“ ja „Uinuv Kaunitar.“ Praegu ma enam balletiga ei tegele, kuid tantsimisega olen vahelduva eduga siiski tegelenud.

Iga kunagine baleriin teab, et painduvus küll ajaga võib väheneda, kuid see ei kao täielikult ja spagaati ja jalatõsteid saab teha jätkuvalt. Inimese keha jääb ikkagi plastiliseks.

Seekord võtsimegi eesmärgiks teha midagi tantsulisemat ning graatsilisemat. 🙂

Selleks, et saada sama imelisi pilte, ei pea kartma, et pole varasemat kogemust fotosessioonil. Tarvo ja Raili juhendavad, kuidas hoida käsi või jalgu ja kuhu tuleks oma pilk suunata. Oluline on end usaldada täielikult professionaalide kätesse, sest mida vabamalt end tunned, seda kaunimad pildid lõpuks tulevad. 😊

Loomulikult tunneta ka sessioonil enda piire, kui tunned, et miski on ebamugav või tunned, et ei julge sellises asendis olla, siis anna sellest kindlasti fotograafile märku. Kui sa tunned ennast ebakindlalt, siis see kandub edasi ka fotole, seega on äärmiselt oluline, et oleksid aus. Minul näiteks endal tuli küll hirm fotosessiooni lõpus peale, sest ma ei julgenud minna redelile. Alguses, aga mul seda hirmu polnud, aga see kõik on väga loomulik. Kui üks asi ei õnnestu, siis saab proovida midagi muud ja uskuge mind, tulemus võib olla veel parem, kui esialgne idee.😊

Lisaks fotosessioonile saab nautida imelist looduse vaadet ning võtta aeg iseendale.

Tänan Teid kogu südamest Tarvo ja Raili selle imelise päeva eest!

Mul oli hiljuti ka sünnipäev ja see on parim kingitus, mida üldse endale kinkida. Võtke, aeg ja minge loodusesse pildistama koos Tarvo Alev Fotostuudioga. Jäädvustage imelised hetked üksi või koos perega. Kui muidu on ühist aega keeruline leida, siis praegu on selleks parim aeg. Nagu eelnevalt välja tõin, siis jälgitakse tõepoolest kõiki ohtusnõudeid. Seega ära oota, võta juba täna ühendust ning jäädustage imelised hetked kogu eluks. Lisaks on praegu erakordne võimalus saada ka soodustust, lausa 25%. (kood:Hinge Kodu“)

Kõik algab enda suhtumisest „Kes näeb muda, kes tähti taevas.“

Mina valisin tähed ning andsin endale võimaluse hoolimata praegusest eriolukorrast jäädvustada mälestused kogu eluks. Millal veel, kui mitte praegu? Me ise valime, millised saavad meie mälestused olema. Teeme need erakordseteks! 😊

Oleme täis positiivsust ja sära ning laseme endale teha ühe pika pai. Me oleme seda väärt! 😊

Kevad on käes ja loodus tärkab ning õues on juba mõnusalt soe. Muidugi, kes külma kardab, siis peale igat pilti saab jope endale kohe selga panna ning külmetama kindlasti ei pea. 😊Lisaks on sessioonil nii palju liikumist, et tegelikult hakkab pigem palav, kui külm. 🙂

Toon Teieni need imelised hetked:

Hingele

Petmine

Ma olen korduvalt mõelnud, et miks inimesed on koos kellegagi, kes neid petab. Hiljuti tunnistas mu endine sõbranna oma elukaaslasele üles kõik enda pahed. Minu jaoks on tõesti uskumatu, miks inimesed andestavad kellelegi, kes on Sind 7 aastat korduvalt petnud. Kas päriselt usutakse, et kui nüüd üles tunnistati, et nüüd on tegemist kellegi teisega ja voilaa inimene on muutunud. Ma ei usu, et see, kes on korduvalt libastunud muutub. Varem või hiljem hakatakse otsima uusi seiklusi, kui ollakse taas enda partnerist tüdinenud. Ma usun, et inimesed kasvavad ja arenevad ning õpivad kogu elu. Me oleme inimestena kord sellised, kes teevad vigu ning eksivad. Ma usun, et paljud on kord elus libastunud, aga siis petja peab jõudma oma sügaval sisimas selgusele kas ta tahab edasi petta või mitte. Ma ei usu, et inimesed ei saa kontrollida oma käitumist. Saavad küll! Eriti, kui inimene on alkoholi tarvitanud, siis tulevad välja inimeste tõelised soovid ja pahed, mis on nende endi alateadvuses. Alkohol toob inimestes välja nende tegeliku olemuse.

Me oleme vabad inimesed ja tõepoolest meil on omad otsused ja valikud iga päev. Ma olen alati mõelnud, et miks peab inimene, kes ei suuda olla monogaamne üldse suhtes. Mul on üks sõber, kes on näiteks sellises pikaajalises suhtes, kus pidevalt jagatakse magamistuba kellegi teisega. Pikas perspektiivis ma ei usu, et see toimib. Kui tahta kogeda midagi tõelist ja päris on vaja pühenduda, et õppida tundma igat nurka ja varjundit selle konkreetse inimese juures.

Ma ei usu, et on olemas paari, kellel pole mitte kunagi kadunud omavaheline kirg. See kaob ikka aeg-ajalt ja käib lainetustena. Elus on ikka tõusud ja mõõnad, meie lihtsalt peame õppima, kuidas tormi käes tantsida.

 

 

Hingele

Enesehäälestamine ja hoiakud

Ma tean, et te olete kõik kaua oodanud uut postitust ja kirjutanud mulle, et millal uus postitus tuleb, aga ma lihtsalt ei olnud valmis kirjutama ja vajasin rahu ja vaikust enda ellu. Mu elu on viimasel ajal olnud üsna tormiline ning täis väljakutseid. Ma ei ole sattunud masendusse, aga kuna on olnud raskeid hetki, siis olen pidanud endaga pisut tegelema.

Kõiki kindlasti huvitab, mis siis juhtus? Ma ei hakka kõigest detailselt rääkima, aga lühikokkuvõte on, et lõpetasin suhtlemise oma ühe parima sõbrannaga, kes oli mu elus kuskil 8 aastat. Elu on täis erinevaid väljakutseid ning kui mingid olukorrad, mis meile ei meeldi, juhtuvad, siis paneb see meid tõsiselt järele mõtlema. Põhjus, miks meie omavaheline suhtlus lõppes on selles, et ta lõi mulle noa selga.

Ma ei ole olnud kunagi väga pika vihaga ning üldiselt ma olen üsna andestav, aga elus on selliseid asju, mida lihtsalt ei ole võimalik andeks anda. Need on need olukorrad, millest pole võimalik enam edasi liikuda. Mõnikord on parem teha nn „puhas leht.“ Mina otsustasingi teha lõpu, et ei oleks rohkem valu ja pisaraid, vähemalt mitte selle konkreetse inimesega.

Mul on kahju, et iga selline hetk meie elus mõjutab ka meie edasist elu. Mina olen kogenud reetmist elus väga mitmel moel. Mind on petetud korduvalt suhetes ja sõbrannad on mu saladusi välja lobisenud. See kõik eelnev on teinud mind tohutult ettevaatlikuks inimeste suhtes.

Mida rohkem tunneme elus reetmist, seda raskem on meil uuesti inimesi usaldada. See on põhjus miks minu sõprusringkond piirdub ühe käe sõrmede arvuga. Tegelikult ei olegi ju selles midagi halba ja ma usun meist kõigil on üsna vähe inimesi, kellega tunneme, et võime oma isiklikke asju jagada.

Inimeseks olemine on igapäevane õppimine ja pidevalt puutume kokku erinevate väljakutsetega. See kõik on vajalik, et omandaksime teadmised siinses elus, mis on võibolla meie iga ühe jaoks ettemääratud. Kas saatus on olemas? Olen sellele küsimusele pidevalt püüdnud leida vastust. Vahel tundub, et miks mingid olukorrad meie elus juhtuvad just minuga? Näiteks, mul on olnud elus 8 korda luu katki. Ma arvan see pole päris tavapärane, aga samas kui ma mõtlen järele miks need olukorrad on minul olnud, leian ma siiski kõigele ka põhjenduse. Kui olin teismeline, käisin hüppamas spagaathüppeid Politseipargis ning kukkusin käe peale ja luu läks katki. Aga samas öelge üks normaalne inimene, kes läheb üle purskkaevude spagaathüppeid tegema? Võibolla oli see märk minu elus, et peaksin olema ettevaatlikum ja mitte käituma nii hulljulgelt?

Praegu olen ma siiski saavutanud sisemise rahu endaga. Eriolukord on mõjunud mulle motiveerivalt. Ma pole aastaid viitsinud teha trenni, kuid ma tellisin endale mati, et teeksin ülepäeviti trenni. Praegu on hea võimaluse loonud trenni tegemiseks Myfitness ning saab vaadata videosid, mille järgi on väga hea algust teha. Panen siia lingi, kui kellelgi tekkis huvi end “kätte võtta”:

https://www.myfitness.ee/netfit/?gclid=EAIaIQobChMIjtnmwvro6AIVB4uyCh1mRg14EAAYASAAEgJd6_D_BwE

Keha ja vaim on omavahel seotud. Selleks, et meie elus oleks tasakaal tuleb iga päev teha midagi sellist, mis aitab meil liikuda oma eesmärkide suunas. Mõtle, mida Sina täna tegid, et tunneksid end hästi?

Oluline on iga päevane enesehäälestus. Ma olen korduvalt öelnud inimestele, et see kuidas Sa hommikul ärkad, selle energia võtad Sa kaasa kogu päevaks. Hommikul ärgates joo oma lemmik kohvi/teed/värskelt pressitud apelsinimahla ning kuula oma lemmikmuusikat. Usu mind see positiivsus ja sära tulevad Sinuga kaasa kõikjale. Hetkel mil tuleb püsida kodus on see veel olulisem, kui enne – enesehäälestamine.

Kes on parasjagu kodukontoris aitab see leida motivatsiooni anda endast parim ka kodus olles. Need, kellel tuleb endiselt käia tööl kohapeal, siis ka Teil aitab see püsida õnnelikuna ning tervena. Need, kes on kaotanud praegusel ajal töö, aitab see ehk leida erinevaid lahendusi ning näha päikest pilvede tagant.

Head emotsioonid ja hoiakud on terve inimese eelduseks. Me ise saame väga palju kontrollida, mis olukorras on meie tervis. Hirm on haigustele nagu magustoit. Seega, et olla terve mõtle, mis teeb Sind õnnelikuks. Mine ütle oma kallimale aitäh, et ta on olemas. Helista oma vanematele ning täna neid, et nad on Sinu jaoks olnud olemas. Väärtustagem neid, kes hoolivad. See headuse pall hakkab veerema. Kõik algab iseendast.

Alusta juba täna ja praegu ning tee kellegi päev eriliseks! Uskuge mind, see aitab meil jääda terveteks.

Püsige kodus!❤️

Hingele

Salakaval depressioon

Minu käest on korduvalt küsitud, et kuidas ma tundsin, et mul on depressioon ja, mismoodi ma sellest lõpuks aru sain? Loomulikult sellele, et ma olin suhtelõhkumise ekspert, siis sellega asi ju ei piirdunud. Peale selle olin ma iga päev kurb, vihane, pettunud. Peamine depressiooni tunnusmärk on see, kui sa ei suuda enam millestki rõõmu tunda. Pidevalt on tunne nagu sa oledki kogu maailmas üksi ja kõige kurvem on see, et inimene, kes on depressioonis on päriselt sageli üksi. Te nüüd imestate misasja kuidas nii? Aga on, sest mitte keegi ei usu, et sa oled seest katki ning ei võta su juttu tõsiselt. Mäletan siiani enda ema sõnu, kes ütles:“Kõigil on elus raske, pole sul häda midagi.“

Aga see mõistmatus ja mitte toe pakkumine õigel hetkel viib depressioonis inimese veelgi sügavamasse kuristikku.

Depressiooni vormid on väga erinevad. Enamik on kogenud tunnet, et ta ei viitsi ja ei taha midagi teha. Mõni võibolla istubki päevad läbi kodus ja vahib seriaali ja sööb kooki. Ma ei ütle, ma seda kunagi ei tee või, et me ei tohiks seda teha. Aga see niisama diivanikaunistuseks olemine ja mitte millegagi tegelemine on esimene aste, kuidas depressioon alguse saab. Need, kes on tugevamad, võtavadki end kokku. Mõtlevad „Ahh homme hommikul pesen need nõud ära, täna tõesti ei viitsi,“ ja nad pesevadki. Aga depressioonis inimene võib nädalateks jätta oma nõud kraanikaussi vedelema. Noo nii kauaks, et sinna võib tekkida lõpuks uus elu. No mul päris nii see polnud, aga hallitust nägin küll korduvalt. Lisaks sellele võivad riidekuhjad kaunistada kogu elamispinda. Jah, see on okei, kui mõnikord lihtsalt ei tule tuhinat peale, et koristada. Depressioonis inimene ei koristagi praktiliselt kunagi või ainult juhul, kui keegi reaalselt ütleb karmilt, et võta kokku end. Sügavas depressioonis inimestel on sageli riided mustad, mitte et nad peaksid olema mega räpakad ja mustad inimesed kohe. Aga lihtsalt neil võib olla sellest täiesti savi, millised nad välja näevad ja millises seisus on nende riided.

Mina õnneks sellist vormi ei kogenud, ma pigem olin väga osav maski kandja. Kodus olin ma hommikust õhtuni oma roosa hommikumantliga. Vahet ei olnud mis kell oli või kas keegi tuli külla või mitte. Aga ma olin tõesti 24/7 ühe ja sama hommikumantliga. Aga vahel tuli kanda ka maski. Näiteks, kui läksin tööle või mõnda muusse avalikku kohta. Tegin endale full meigi, kandsin ilusaid riideid ning olin justkui normaalne inimene. Aga nii, kui ma koduuksest sisse läksin, olin ma tagasi tülpinud ja masendunud inimene, kellel oli eluisu otsas. Miks ma teesklesin? Ma kartsin teiste arvamust, kui keegi saab teada, mida ma päriselt tunnen ja mõtlen. Ma püüdsin oma sisemist maailma kõikide inimeste eest varjata, v.a oma pere eest. Enamik inimesi, kes on depressioonis, siiski kodus on nad nemad ise. Seega on väga oluline jälgida inimeste käitumist, kellega koos olete.

Minu puhul oli veel nii, et kuna depressioon oli mul aastatega ainult kasvanud, siis ei käinud ma koolis. Selle asemel istusin päevotsa ühe sõbranna juures või siis õues pargis. Ühel korral läksin ka kodus kappi peitu. Selle viimasega jäin suht kohe vahele ka. Aga miks ma ei tahtnud kooli minna? Sest mul tekkisid sotsiaalsed häired. Ma ei julgenud inimestega enam suhelda.

See kõlab ilmselt mega veidralt, kui ütlen, et Selveri kulinaarialetis küsida toodet pani hirmust südame puperdama? Aga nii oli. Ma pidin paluma sageli teisi inimesi, et nad näiteks küsiksid telefonioperaatorilt mu PUK koodi. Mul õnneks vedas, sest mu sõbrad olid meeleldi valmis selliseid „teeneid“ minu eest tegema. Aga sotsiaalhäiretega asi ei piirdunud, sellest kasvas välja omakorda uus depressiooni vorm, millest räägin Teile järgmine kord. 😊

Depressioonis süüakse iga päev kooke, krõpse, pitsasid ja muid ebatervislikke toite. Miks? Sest need ongi ju imemaitsvad ja need pakuvad lohutust sellest halvast maailmast, kus kõik on nii mõttetu ja halb. Võibolla oled ka Sina olnud sellises seisundis? Kui jah, siis tea, et see ongi väiksem depressioon, aga kui me sellised asjad jätame tagaplaanile, siis võivad mured kasvada üle pea.

Seega ole olemas oma lähedaste jaoks, märka end ümbritsevaid inimesi. (eriti praegu) Küsi neilt kuidas neil läheb? Mida nad tunnevad? Ole moraalselt toeks, sest hetkel võib paljudel inimestel olla sisimas hirmutunne, mida nad endale ei tunnista. Aga, kui Sina oled täna olemas ja hoolid, siis võid Sa lihtsalt oma hoolimisega hoida nii palju muresid ära tulevikus.

Hingele

Eriolukord ja kooronaviirus

Armsad sõbrad, ma saan täiesti aru, et hetkel on väga paljud inimesed äärmiselt raskes olukorras ning paljud inimesed on tänaseks kaotanud töö. Ma usun siiralt, et kõik see on mööduv ja hetkel olev eriolukord mõjutab meid kõiki vähemal või rohkemal määral. Aga mida ma ei soovita teha sel perioodil on üleliigselt vaadata uudiseid ning laskuda masendusse. Kasutage seda aega otstarbekalt. Lugege ennast arendavaid raamatuid, hakake tegelema millegagi, mida olete ammu tahtnud teha. Mina alustasin, tee seda ka Sina! Hetkel olen iga õhtu, pärast kooliasjadega tegelemist tegelenud blogiga. Võtsin end kokku ja teen iga päev trenni, sest :“Terves kehas on terve vaim!“

Olukorra tõsidusest

Koroonaviirus ei kimbuta vaid vanemaid inimesi nagu on praeguseks kujunenud valearusaam vaid võib tabada ka noori. Üks raskematest olukordadest on hetkel Pärnu Haiglas viibival Hellel. Lähemalt artiklist: https://epl.delfi.ee/uudised/noore-naise-uleskutse-haiglavoodist-keegi-ei-usu-keegi-ei-vota-tosiselt-inimesed-tulge-moistusele?id=89357889&_ga=2.27437567.252143527.1585231034-1385690228.1581779406

Mina isiklikult olen püsinud kodus nüüdseks 3.nädalat ja järgmisel nädal algab 4.nädal ning ma kindlasti jätkan kodust olemist, et mitte ohustada nii ennast, kui teisi. Ma olin 2.nädalat vahepeal haige ning ma ei oska öelda, kas tegemist võis olla koroona või mõne muu külmetushaigusega. Sellest tulenevalt otsustasingi jääda koju ja, kui mul on võimalik kellegi elu päästa, siis valin kodus olemise, see ei ole see ju nii raske, ega ju?

Tõepoolest endiselt on instagram täis neid inimesi, kes iga päev käivad ringi ning ei võta olukorda tõsiselt. See haigus ei ole tavaline gripp ega külmetushaigus.

Kui palju elusid peab see haigus võtma, et tekiks arusaam olukorra tõsidusest? Kas alles, siis kui endal on keegi lähedane inimene raskes seisundis?

Palun püsige kodus ning aitame üheskoos saada haigusest võitu, kui me kõik peame Eesti Vabariigis olevatest juhistest ning seadustest kinni, seda kiiremini oleme taas tavapärase elutempo juures.

Ma ei räägi vaid sellest, kuidas Stroomi rannas massiliselt inimesi on ühes koos ja üksteist käiakse nakatamas. Lähemalt artiklist: https://arvamus.postimees.ee/6931367/imre-kaas-filmilik-oudusreaalsus-stroomi-rannas

Ma räägin sellest, et iga päev koduaknast välja vaadates näen täpselt samasuguseid ummikuid ja liiklust nagu enne eriolukorda, mis viitab selgelt sellele, et ikka veel ei võeta olukorda tõsiselt.

Palun kallid inimesed, võtke end kokku ja OLGE KODUS! Ainult nii saame ühiselt viirusest jagu ning kõik saame tagasi pöörduda tavapärase elu juurde!

Püsige kodus ja olge terved! ❤

Hingele

Selleks, et armastada, tuleb kõigepealt armastada ennast

Olete mõelnud miks on nii, et mõnel on nii palju „õnne“ elus ja kohe tuleb „Hr.Õige“ kannab Sind kätel ja viib kõik su unistused täide, aga teisel on kaaslane „rist ja viletsus kaelas?“ või ollakse lihtsalt üksi?

Ma mõtlesin ka nii, enam mitte. Ma analüüsisin kõiki enda varasemaid suhteid ja mõtlesin, mis võis küll alati valesti minna ja tegelikult ma leidsin päris palju seoseid. Iga suhe läks kuristikku väga sarnase käitumismustri tagajärjel. Ilmselgelt ei ole ma ideaalne inimene ja mul on väga palju arengukohti. Ma usun, et kõik suhted lõppevad alati nii, et mõlemal poolel on oma osa selles, miks kumbki osapool vastavalt võib käituda.

Aga olen midagi juba tänaseks õppinud. Kui Sa oled ise katki, siis ei ole võimalik Sul saada õnnelikuks. Kõlab päris karmilt? Aga see on nii. Esimene samm, kui Sa oled hingeliselt katki, siis kõige olulisem on seda endale tunnistada. Kohe märkmisväärset muutust ei ole võimalik teha, aga siis kui oled mentaalselt valmis, siis soovitan otsida abi. Mina soovitan selleks psühholooge, kohtuda erinevatega ning leida see inimene, kellega Sul tekib kontakt ning tunned, et suudad talle oma südant puistada. Minul vedas – kui mina olin katki, siis leidsin selle õige inimese kohe. Ärge otsige vabandusi, et psühholoogid on kallid ja pole rahaliselt võimalik. Esiteks on oma vaimse tervise korras olek hindmatu väärtusega ning teiseks on meil olemas Eestis lõputult tasuta abiteenuseid.

Mina isiklikult sain abi Pärnus, aadressil Metsa 1. Tegemist oli tasuta psühholoogi teenusega. Lisan tutvumiseks lingi, kellel on abi tarvis: https://www.onk.ee/organisatsioonist

Psühholoogide abi on äärmiselt vajalik, kui on küsimusi, millele me ei pruugi ise vastuseid teada. Minu puhul oligi nii, et ma tundsin, et mul on depressioon. Ma olin aastaid katki, aga ma ei saanud aru miks. Psühholoogid aitavad meid lahti muukida ja vaadata nii sügavale enda sisse, et lõpuks saadakse oma küsimustele vastused.

Mis tunne oli käia regulaarselt psühholoogi juures? Päris ausalt pean ütlema, et iga asi on alguses väga raske. Kes on tugevam, see katki ei lähe. Aga üldiselt „tugevad inimesed“ on terved ja ei vaja psühholoogide abi. Mäletan, pärast esimest vastuvõttu jooksin nuttes uksest välja. Aga see kõik on normaalne ja psühholoogid on omaala täielikud professionaalid ning aitavad selliste emotsioonidega toime tulla.

Hingeliselt katki mineku põhjused on erinevad: lapsepõlvetraumad, keerulised suhted vanematega, rasked lahkuminekud, halvad sõbrad jpm. Mina leidsin enda murekoha üles ning algul oli raske. Aga nüüd tsiteerin oma kolleegi, teenindusjuhi kuldseid sõnu :“Alguses on raske, siis on keeruline ja lõpuks on imeline.“

Kui me õpime end armastama ja austama, siis on võimalik meil luua terveid ning täisväärtuslikke suhteid. Minu väga rumal viga oli see, et kippusin suhteid otsima, et saada õnnelikuks. See päriselt ei toimi, sest nii, kui on esimene „armumisfaas“ möödas, siis leitakse üles vead teises inimeses. Alateadlikult hakatakse iga päev tegelema enesele teadvustamata suhte lõhkumisega. Kuni lõpuks kas teed sina või su kaaslane midagi sellist, millest ei saa enam mööda vaadata ja suhe lõppeb drastiliselt.

Kui ma lõpuks sain aru, kust minu murekohad said alguse ja õppisin aksepteerima oma minevikku ning hetki ja olukordi, mida enam muuta ei saa, siis sain iga päev õnnelikumaks. Ma õppisin end armastama sellisena nagu ma olen. Mul oli kunagi nii palju komplekse, millest lõpuks olen saanud võitu. Hetkel, mil ma tundsin oma elus, et olen seljatanud kõik negatiivse ning päriselt muutusin sisimas õnnelikuks, viskas elu minu teekonda armastuse. Minu ellu tuli selline armastus, kus ma olen esimest korda 100% mina ise. See kes pole seda kogenud, ei mõista seda. Ma ei püüa olla tema ees parem, kui ma päriselt olen ja tema ei püüa minu ees olla parem. Me teame mõlemad teineteise vigu ning püüame kas oma vigadega tegeleda ja end parandada või mõningaid erimeelsusi aksepteerida. Elu on üks suur mäng ning see, millisel levelil me parasjagu inimesena olema, sõltub sellest, kui palju me ise oleme valmis panustama.

Armasta ennast, siis armastavad Sind ka teised! ❤︎

Hingele

Koroona – hea võimalus tegeleda enesearenguga

Ma olen ilmselt üks vähestest, kellel on hetkel siiralt hea meel praeguse eriolukorra üle. Muidugi mul on väga kahju haigestunud inimestest, kes on raskes seisundis, kuid ma mõtlen just seda võimalust olla kodus. Mul on igapäev kuskil 2h päevas tänu sellele rohkem vaba aega. Mida ma, siis olen teinud selle ajaga? Hetkel olen ma tegelenud koos oma salajase abiväega regulaarselt enda blogi koostamisega. Lisaks olen tegelenud kooliasjadega ning iga päev jaganud erinevate tegevuste vahel oma aega. Algul arvasin, et issand ma ei jõua ju kooli ja täiskohaga töö kõrvalt, millelegi veel panustada, kuid siis sain ma aru, et kes teeb, see jõuab alati. Lihtsalt on vaja veelgi paremat ajaplaneerimist ning tunnen, kuidas iga päev muutub see külg minust paremaks.

Koroonast veel nii palju, et olin ka ise vahepeal haige ja ma ausalt ei tea, kas mul oli, siis koroonaviirus või mitte. Mul esinesid kõik sümptomid: kurguvalu, köha, nohu, palavik ning meeletu väsimus. Ma pole varem olnud nii pikalt haige. Ma olin 2 nädalat haige, mis tundus mulle väga kummaline. Hetkel olen 3.nädalat kodusel režiimil, kuigi nüüd tunnen end hästi, siis jah ma arvestan sellega, et ei lähe välja teisi nakatama või ennast ohustama. Ma usun samuti, et mida rohkem inimesi on reaalselt karantiinis, seda kiiremini see äärmiselt nakkuslik ja raske viirus on möödas ja saame minna tagasi oma tavapärase elutempo juurde.

Seniks, aga inspireerivaid hetki, järgige oma unistusi, sest praegu ongi selleks õige aeg!