Kategooria / Ühiskond

Ühiskond

Minu VANAEMA aitab Ukrainat!

Jutud mammaga

Vestlesin eile õhtul vanemaga ja sain päris suure üllatuse osaliseks, et ta pakub kodu ühele ukrainlasele. Uurisin, millised on ukrainlase oskused ja kui on vajadus tööd leida, et oskaksin selle põhjal leida sobiv töökoha. Ajutiselt on töökoht leitud, aga kui kellelgi on pakkuda Pärnus mõnda tööd, mis pole graafiku alusel ja lõppeb hiljemalt 18.00 (sõltuvalt asukohast), siis palun andke mulle sellest teada. Tööaeg on väga oluline, sest mu vanaema elab 1,5h kaugusel Pärnust ning ukrainlasel puuduvad autojuhiload ehk jõuda tagasi koju, siis on vaja jõuda kindlasti viimasele bussile.

Infoks: Tegemist on kõrgharitud raamatupidajaga, kuid ta on väga avatud tegema vajadusel ka midagi muud. Lisaks soovib ta minna esimesel võimalusel ka eesti keele kursustele, et õppida meie emakeelt. 😊

Mida mina olen teinud?

Oma moodi olen panustanud ka mina, ma ei ole aidanud asjadega või olnud vabatahtlik, aga teen annetusi Eesti Punasele Ristile, sest usun, et nemad teavad kõige paremini, mida antud hetkel on vaja ehk rahaline abi läheb kindlasti õigesse kohta.

ANNETADA SAAB SIIT: https://redcross.ee/anneta/ukraina/

Ma juhin tähelepanu, et:

1.Annetuse osas saad valida: ühekordse annetuse ning püsiannetuse vahel. Kui vähegi võimalik, saad teha püsiannetuse, et ei peaks iga kuu tulema ja eraldi ülekannet tegema.

2. Toetava projekti alt saad valida, kellele annetuse teed. Mina esimest korda seda ei märganud ning minu annetus läks üldisele Punase Risti tegevuse toetamiseks. Kui soovid teha annetuse Ukraina heaks, siis vali menüüribalt → Ukraina elanike toetuseks.

Ma usun, et iga panus tõesti on ääretult oluline ja sellises olukorras ei tahaks meist olla mitte keegi ja ma loodan kogu südamest, et me ei pea midagi sellist kunagi kogema.

Jätkuvalt vajavad ukrainlased meie abi ja toetust, sest neil ei ole mitte kedagi peale meie. Ehk nad peavad oma eludega alustama täiesti nullist ja meie saame aidata omalt poolt, et teha see teekond võimalikult mugavaks.

Oleme mõistvad, toetavad ja hoolivad!

Slava Ukarini! 🇺🇦

 

 

Ühiskond

Erakordselt müstiline fotosessioon

Praegune koroona aeg on üsna ootamatu ja pikk meie kõigi jaoks. Ilmselt on enamik nii tüdinenud, et kuskile ei saa minna ja midagi ei saa teha. Hetkel ei ole võimalik küll minna kontserdile või külastada mõnda põnevat teatrietendust, aga sellegipoolest on võimalik end pisut ehtida ja tunda end erilisena ning minna fotosessioonile! Fotosessioonile võid minna nii üksinda kui perega. Pilte teeb loomulikult hüüber-andekas fotograaf Tarvo Alev! Aga pole ju midagi selga panna? Selle eest hoolitseb Mystika Desings & Shop ja stilist Berit Aicha aitab välja valida ülimalt vinged kostüümid. Samuti oskab Berit teha imelist meiki! 😊

APPIII, aga ma olen nii palju juurde võtnud koorona aeg! 🙁 Selles osas pole mõtet kurvastada ja end halvasti tunda, sest, enamik on koroonaga saanud juurde mitu lisa kilo!

Mina olen koroonaga kõvasti juurde võtnud. Mul on olnud must masendus, et kuskile ei saa minna ja ega mind see trenni tegemine pole ka väga motiveerinud. Ma ütlesin Tarvole ka, et “Ma ei saa tulla fotosessioonile, sest ma olen PAKS!” Tarvo selgitas, et praegu on absoluutselt kõik kaalust juurde võtnud, mis on praeguses olukorras NORMAALNE!!!

Kui te ei usu, siis peale minu on juurde võtnud nii mõnedki modellid ja professionaalsed tantsijad, kes koos minuga olid valmis astuma koopast välja ja ütlema Teile kõigile, et see on okei! Reaalselt me peame end inimestena rohkem armastama. Mulle andis fotosessioonil käimine tohutult palju jõudu ja motivatsiooni juurde. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati tundsin end nii ilusana!!! See hirm on enda sees, mida tegelikult üldse tundma ei peaks. Välimus on tegelikult nii pealiskaudne lähenemine. Ühiskond survestab meid koguaeg olema täisulikud ning siis kui me seda pole, siis poeme liiva alla peitu, aga see ei tohiks nii olla! Me võime olla ka täiuslikud oma lisakilodega. See on okei, kui me pole koguaeg perfektsed, see teebki meist inimesed ja oleme oma ebatäiuslikkuses TÄIUSLIKUD!

Pärast fotosessioonil käimist hakkasin iga päev trenni tegema ja ma hakkasin uuesti endasse uskuma. Hakkasin end armastama ja teate mis, ma armastan ennast ka sellisena nagu ma praegu olen, aga ma ei tee trenni, et olla piitspeenikene vaid selleks, et end taas hästi tunda ja olla taas särav täht!

Lubage endale midagi erilist ja PS! Eriti naised, Te ei kujuta ette ka, mis tunne on, kui oled nii pikalt kodus istunud ja näha end peeglist uhkes kostüümis ja meigiga. Ma tundsin end tõelise kuningannana ja kui ka Sinu enesekindlus on kuskile peitu jooksnud, siis MINE PILDISTAMA. Kõik ohutusnõuded on fotosessioonil tagatud ja hoitakse distantsi. 😊

KUI NÜÜD TEKKIS ka endal HUVI, SIIS: Tarvo Alev https://www.tarvoalev.eu/ & https://www.facebook.com/TarvoAlevPhoto/

Kostüümid ja aksessuaarid Mystika Designs & Shop: https://www.facebook.com/mystikadesigns/ ja Stilistikat tegi: Berit Aicha https://beritvill.com/uudised/ & https://et-ee.facebook.com/Berit.Aicha/

Loomulikult ma pole kade ja julgen uhkusega oma lisakilosid ka Teile näidata, sest MINA ARMASTAN END, TEE SEDA KA SINA! ❤︎

 

Ühiskond

Kes maksab arve?

Meie esivanematel on olnud läbi aegade paigas perekonna hierarhia. Mehed käisid metsas jahil ja hoolitsesid selle eest, et perel oleks katus peakohal ja toit laual. Naised hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi. Kuidas siis peaks olema olukord tänapäeval, 21. sajandil? Kas perepea peaks olema endiselt mees ja naine kael?

Üsna primitiivne on panna paika kuidas peaks peremudel välja nägema. Kui mõlemale poolele on sobilik, siis miks ei võiks kõik olla vastupidi? Võibolla naisele meeldib igapäeva elu korraldada ning organiseerida. Kuidas peaksid igapäevased toimetused olema organiseeritud? Miks ei võiks olla naine perepea? Mees võiks ju olla hoopis kael, kui see mehele endale sobib? Kas suhtes ei peaks võrdselt panustama mõlemad pooled? Kui mees samuti koristab, teeb süüa, kasvatab lapsi, peseb nõusid (siinkohal soovitan nõudepesumasin soetada, siis ei teki mitte kunagi vaidlust, kes nõusid peseb), siis kas mees peab tõesti kõige eest maksma? Mina arvan, et ei pea. Naised on rohkemat väärt, kui panna endale üks hinnasilt külge. Ma arvan, et ükski hind ei ole piisavalt kõrge, et pakkuda end raha eest. Üsna paljud naised arvavad, et mees peab koguaeg tegema kalleid kinke, et tõestada oma armastust naise vastu. Aga kas see ei ole siis prostitutsioon? Samamoodi nagu igasugune oma piltide müümine on odav prostitutsioon ja reaalselt peaks häbi olema, et end sedasi pakutakse. Edukas naine oskab kasutada oma pead ja teenibki kõrget palka või loob oma ettevõtte ja on iseendale tööandja. Kui naine on edukas, siis saab ta kõike neid uhkeid asju endale lubada. Mehed enamasti panustavad suhtes materiaalselt rohkem ja siinkohal tuleb mängu kindlasti palgaerinevus, sest paratamatult on endiselt meeste ja naiste palkade vahel käärid. Selleks, et paika panna, kas ja kui palju kumbi pool panustaks, siis peaks kindlasti omavahel kõik läbi arutama ja paika panema, siis ei teki kummalgi poolel hiljem ebameeldivaid üllatusi.

Aga tulles esialgse teema juurde tagasi, siis kes ikkagi peaks maksma arve? Minu arvates võiksid mõlemad arveid maksta, kui see on mõlemale poolele sobilik. Ilmselt ei saagi lähtuda esialgsest peremudelist, mis on kunagi olnud, sest ühiskond on ammu muutunud. Kõik on väga individuaalne ning sõltub igast indiviidist. Kui mees tunneb, et kui naine maksab on tema jaoks alandav, siis võiks naine ka tagasi tõmmata ja lasta mehe aul alles jääda. Kõik oleneb vastvalt olukorrast.

Kuidas arvad Sina?

Ühiskond

Hüvasti tampoonid ja hügieenisidemed!

Menstruaalanum

Mis see on?

Menstruatsioonitops on väike karikakujuline meditsiinilisest plastist või silikoonist valmistatud anum, mis kogub menstruaalvere endasse keha sisemuses ning mahutab ca 25 ml vedelikku (tavaline tampoon või hügieeniside umbes poole vähem). Menstruaalanum on korduvkasutatav ning kestab hea hooldamise korral kuni 10 aastat. Kuna kasutatud on inertset materjali ning anum mahutab palju, võib seda kasutada kuni 12 h korraga. (Looduspere.ee) https://www.looduspere.ee/blogi/menstruaalanumatest/

Ma olen ammu mõelnud, et minna üle menstruaalanuma kasutamisele. Üks tampoon maksab 0,18 €, ühe paki hind on 5,76€. Hügieenisidemete pakk on 2,55 eurot. Tuleb tõdeda, et ei ole piisanud ühest pakist vaid ikka mitu pakki on tulnud osta.

Menstruaalnuma eelised:

  • diskreetne – ei mingit üllatust sidemete või kogemata välja paistva tampooninöörikese näol;
  • turvaline – peab vapralt vastu 6-12 tundi;
  • mugav – kui tampoonidega ei soovitata ja sidemetega ei saa ujuda, siis anumaga on see täiesti sobilik;
  • võrreldes tampoonidega ei tekita tupekuivust;
  • võrreldes tampoonide ja sidemetega ei levita ebemeid ega materjalikiude;
  • üht anumat saab kasutada mitu aastat – sääst rahakotile;
  • ühe anuma tootmine kulutab kordades vähem erinevaid looduslikke ressursse – sääst keskkonnale. https://www.biomarket.ee/blog/masmi

 

Mina soetasin enda menstruaalanuma biomarketist ning selle hind oli 18 eurot ja mõned sendid. Esialgu soovitan mentsruaalanuma kasutamisele üle minnes vaadata erinevaid videosid, kus tutvustatakse anuma kasutamist. Mina vaatasin näiteks sellist videot: https://www.youtube.com/watch?v=o9fPUfm-uYE&ab_channel=OrganiCup%E2%80%93MenstrualCup

Algul oli hirm, et kas see on piisav kaitse ning ega mingeid üllatusi mind ees ei oota, aga see kõik on nii uskumatult lihtne, et muretsemiseks pole tõesti mingit põhjust. Nagu iga uue asjaga tuleb õppida lihtsalt seda õigesti kasutama. Olen nüüdseks juba mitu kuud kasutanud ainult menstruaalanumat ning igakuiselt ei kuluta raha enam tampoonidele ega hügieenisidemetele.

Ma lugesin lähemalt ja tutvusin sellega, kui nägin kunagi Paljas Porgandi blogipostitust. Postituse kohta saab lugeda lähemalt siit: https://paljasporgand.ee/miks-see-suhe-ei-toiminud/

Ma mõtlesin, et kui see tõesti nii hea on ja kõik seda soovitavad, siis miks ma seda ikka veel kasutama ei ole hakanud? Ilmselt seetõttu, et see tundus mulle liiga uskumatu, et kuidas saab ühekordset investeeringut nii pikaaegselt kasutada.

 

Ma tõesti soovitan minna üle menstruaalanumale, kui sa seda veel teinud ei ole, sest:

1. Saad oma kehaga palju lähedasemaks ning igakuised üllatused jäävad ära ning saad terve päeva olla mureta (10-12h);

2. Seda on nii lihtne puhastada. Enne esimest kasutamist tuleb menstruaalanum keevas vees 2-5 minutiks läbi keeta. Igapäevaselt saab seda puhastada intiimpesugeeliga. Kui kasutada pole enam vaja, siis keeta uuesti läbi ja saad panna hoiukotikesse menstruaalanuma Sind ootama;

3. See on keskkonnasõbralik! Üks naine viskab elu jooksul ära umbes 11 000 sidet ja /või tampooni! Korrutades selle numbri kõigi maailma naistega saame päris korraliku jäätmete koguse.

4. See on väga soodne! Üks menstruaalanum kestab kuni 10 aastat!

 

Ma tõesti soovitan teha see muutus ning valida mugavam ning keskkonnasõbralikum tee. Kui kellelgi on küsimusi kasutamise kohta või tahaks täpsemat infot teada, siis olen avatud selgitama ja oma kogemusi jagama. Kirjutada võib huvi korral postkasti! 😊

 

 

Ühiskond

Koroonakriis ja majandus

Blogijana ei saa üle ega ümber ühiskonnas olevatest aktuaalsetest teemadest. Seega võtan ka pisut sõna sellel kuumal ja kõiki ammu ära tüüdanud koroonateemal. Lisaks sellele, et praegu on koroonakriis, mida saab igal hommikul „värskest ajalehest“ meeldetuletusena lugeda on ülemaailmne majanduskriis. Seda, et haigus on ikkagi päriselt olemas ja tegu pole mingi väljamõeldisega annab märku fakt, kui tunned isiklikult inimesi, kes on haigestunud.

Minu 2 sõbrannat on olnud koroonas ja hetkel on minu lähisugulane haige. Minu kolmest lähedasest tuttavast 1 on olnud ka raskes seisus, ülejäänud kahel on lihtsalt rohkem „õnne“ olnud. Haigusest hullem on ikkagi see meeletu majanduskriis.

Vestlesin üks päev telefonis sõbrannaga, et uurida kuidas pealinnas ostukeskustes on rahvast ja kas inimeste shoppamine on kuidagi tulenevalt kriisist muutunud. Vastuseks sain, et kõik keskused peale Ülemiste on ikkagi oma käivetega kukkunud. Mõnes mõttes mõjub kriis üsna „värskendavalt“ kogu ühiskonnale, sest mõeldakse rohkem läbi oma reaalsed vajadused ja liigtarbimine väheneb. Keskkond muutub jätkusuutlikumaks ning loodusressursse jätkub tulevastele põlvkondadele.

Kriisi tekkimisest saadik ei ole ma ise väga shopanud, et mitte nakatuda ja pigem olen ostukeskuseid vältinud, sest paratamatult levib suurtes kaubanduskeskustes viirus kõige kiiremini, kuna inimeste läbikäidavus on suurem. Pärnu kaupluste müüjatega vesteldes olen uurinud, kuidas siin on olukord ja pigem ikkagi rahvast käib märgatavalt vähem.

Majanduskriisist tulenevalt on nii mõnigi tuttav kaotanud töö. Töötasu on enamikest ettevõtetes langenud hüppeliselt. Teenindussektorites on peatatud mitmes ettevõttes müügipreemiad. Kui töötasu sõltubki müügist on päris keeruline arvestada, kuidas majanduslikult igapäevaselt hakkama saada.

Toon mõningad näited, siis enda tutvusringkonnast, mida inimesed on pidanud läbi elama. Minu üks sõbranna sai Tallinnas kuskil 400 eurot palka. Arvestades, et see on Tallinnas ühetoalise korteri üürihind, siis ega elamiseks ei jääkski mitte midagi järgi. Tulenevalt majanduslikest raskustest on mitu tuttavat pidanud Tallinnast kolima tagasi oma kodulinna.

Minu tutvusringkonnas on ka tippkokk, kelle töö on hetkel „ohus“ sest kõik toitluskohad on Tallinnas suletud ja kaasa tellib vaid näpuotsatäis elanikonnast. Paraku on reaalsus üsna karm ja kogu teenindussektor on tasapisi kokku varisemas. Praegu on hea aeg ümberõppeks ja teha karjääri osas täielikke pöördeid. Miks mitte minna uuesti õppima ja mõelda oma tuleviku peale.

Pisut räägin endast ka. Ma olen aastaid tegelenud meigikunstiga ning käinud mitmetel erinevatel koolitustel ja eks ma olen mõelnud ka minna rahvusvahelisse meigikunstikooli, kuid praegu ei ole ühtegi üritust ja ma ei näe sellel valdkonnal üldse mingit turgu. Hetkel on aeg, kus tõesti „tugevamad“ jäävad ellu ning kes oskavad võibolla mõelda suuremalt, kui ainult enda vaatenurgast. Võibolla ongi ühiskonnas liiga palju „tühja-tähja“ tegijaid: meikarid, influencerid, blogijad jms. Ma usun, et ajas tagasiminek on ühiskonnale äärmiselt puhastav ja vajalik, sest  inimesed on kohustatud välja tulema illusioonidest ning õpitakse tegema taas „päris“ tööd. Tore, kui inimesed õpivad hindama tegelikke väärtusi ning oskavad märgata ning olla tänulikumad lihtsate igapäevaste asjade eest – inimesed meie ümber, soe toit ja kodu. Mida enamat ongi elus veel vaja?

 

Ühiskond

Grete Mäe TASUTA fotosessioon, mis ei olegi TASUTA?

Võitsin facebooki jagamismängu mängides TASUTA fotosessiooni. Pildid on loomulikult imeilusad ning fotograafi andekuses ei kahtle ma sekundikski. Ma mõtlesin tükk aega, et kas räägin sellest fotosessioonist ja jagan enda kogemust või peidan pea liiva alla. Otsustasin, et oma lugejate suhtes tuleb alati aus olla ja mõnikord ka jagada neid hetki, mis on pisut ebameeldivad.

Esialgu pidime tegema buduaari fotosessiooni, aga kuna tundsin, et see ei ole hetkel midagi sellist, mida ma PÄRISELT ise soovin, siis leidsime, et jõulud on tulekul ning ideaalne oleks teha üks jõulutemaatiline fotosessioon. Valisime asukohaks populaarse Tallinnas asuva, Tulbi Fotostuudio. Valisin valge jõuluteemaatilise Loft saali. Stuudio tunnirendi eest tasusin ise ning rendihind oli 30€. Kellel huvi, siis broneerigu saab teha siit: https://tulbifoto.ee/

Mõtlesin, et hea küll niigi tasuta fotosessioon ja minu poolt oleks see ju tegelikult mõistlik ka kuidagi panustada. Minu üllatus moment oli, aga siis kui pildid valmis said. Grete lubas piltide hulgast TASUTA valida 5 pilti!!

Ma arvan igaüks, kes on käinud fotosessioonil teab, et 5 pilti on ülimalt vähe, arvestades, et kokku 1h fotosessiooni jooksul tehti minust 70 pilti! Ma ei nõustunud sellega ja mulle tundus väga jabur, et kui soovin pilte juurde pean iga valitud pildi eest juurde maksma ning andsin sellest ka Gretele teada. Ta lubas minul kompromissina juurde 6 pilti (mis oli kõik fotograafi enda valitud), aga loomulikult olid need kõik sellised pildid, mis olid kas seljaga/ vaade maha või midagi sellist, millega ei peaks vaeva nägema ega eriti töötlema. Loomulikult, kui ma tellin fotosessiooni, siis kohe algul lepin kokku fotograafiga hinna, aga kui ma võidan TASUTA fotosessiooni, siis on ju loomulik, et ma eeldangi, et fotod on tasuta!

Lisaks oleks pidanud facebooki jagamismängu tingimustes olema väljatoodud, et TASUTA saab valida 5 pilti, et klient ei tunneks end kuidagi petetuna.

Kompromissile me Gretega paraku päris ei jõudnudki, et pilte üldse kätte saaks siis nõustusin, et saan tasuta 11 pilti (millest 6 olid Grete enda valitud!!!) ja ülejäänute eest tasungi lihtsalt juurde.

Mida Teie arvate kas on õiglane küsida TASUTA fotosessiooni eest raha?

Nagu ikka, siis kõik fotosessioonidel olev meik ja soeng on minu enda tehtud, samuti kogu riietus ja stilistika on minu enda garderoobist pärit. 🙂 Kui kellelgi tekib huvi, siis jõuludeks ja aastavahetuseks olen avatud mõned tööd ette võtma.  😉

Grete Mäe valitud 6 pilti:

 

Hingele Ühiskond

Tinderist armastuse leidmine

Ma usun, et enamik teist on kursis, mis koht on Tinder ja ma ei pea hakkama väga pikalt seda kohta tutvustama. Tegemist on tutvumisäpiga, kus on võimalik inimestega vestelda ning miks mitte ka reaalselt kohtuda ja tuttavaks saada.

Mõni aasta tagasi oli Tinder väga halva mainega, sest seal käisid inimesed otsimas üheöösuhteid. Tänasel päeval on see app päris palju muutunud oma olemuselt, sest üsnagi paljud on leidnud endale kaalase. Minu endine kolleeg elab koos kutiga, kellega ta tutvus Tinderis. Minu eilmine kursaõde leidis sealt armastuse.

Aga mis seal imestada, kui varem tutvusid inimesed rate.ee sotsiaalvõrgustikus ning võisid leida armastuse. Mu ema sõbranna leidis näiteks ratest mehe, kellega abiellus ja on siiani õnnelik.

Tundub üsna uskumatu eks? Aga samas kas peaks olema? Elame ju ühiskonnas, kus kogu meie igapäevane elu on küündinud internetiavarustesse.

Kui sa käid koolis, olgu selleks, siis põhikool/gümnaasium/kutsekool/ülikool, siis on üsna suur tõenäosus, et nii mõnigi leiab endale sel perioodil  kallima, kellega tutvutakse kas koolis või huviringis. Kui, aga oled isegi leidnud kooli kaudu kallima ja hiljem pole suhe püsima jäänud, siis on üsna keeruline, kedagi hiljem leida. Tööjuures on väga sageli naistel enamasti naiskollektiiv. Kui isegi pole, siis sõltub muidugi ka töökohast kas töötajate vahel üldse on intiimsemad suhted lubatud? Igal pool kindlasti mitte. 😊 Mina isiklikult olen alati olnud seda meelt, et töö oleks võimalikult professionaalne, siis peaks kindlasti vältima igasuguseid lähedasemaid suhteid, sealhulgas ka sõprussuhteid. Ma olen alati olnud see, kes hoiab tööl olles teatavat formaalsust, sest hoian oma isikliku elu ja tööelu lahus. Aga see ei tähenda, et ma ei hindaks kuidagi oma kolleege, ma pean neist alati väga lugu ja oskan neid märgata, tänada ning loomulikult ka kiita!

Number üks koht, kus ei ole mõtet minna kaaslast otsima on ööklubi, loomulikult võib mingi ime läbi olla erandeid. Aga enamik juhtudel käivadki ööklubides inimesed, kes veedavad oma iga nädalavahetust pidutsemisega. Kui, aga ise päris sellist kaaslast ei soovi, siis ei ole see päris õige koht, kus tõsisemaid suhteid luua.

No olgu, üks koht siiski on, kust võib tutvuda kellegi toredaga on igasugused erinevad trennid. Kindlasti võid leida inimese, kellega on ühised huvid ning võibolla ka ühine mõttemaailm.

Kõige lihtsam – ole alati Sina ise, sest igale potile leidub lõpuks oma kaas!

Hingele Ühiskond

Elu on nii lühike

Hetkest, millal otsustasin oma elus 100% pühendada iseendale hakkasin tõmbama inimesi ligi. Minuga on ühendust võtnud ja kirjutanud nii vanad tuttavad,  sõbrad, töökaaslased ning võõrad inimesed, kes on kõik avaldanud soovi minuga suhelda. Ma arvan, et selle põhjuseks on see, et inimesed näevad ja märkavad, kui oled õnnelik ning positiivne. Sain viimati ühelt healt sõbrannalt väga armsa komplimendi: “Sinus on selline positiivsus, sära ja elujanu ning see ongi põhjus miks inimesed tahavad Sinuga suhelda.” Ma olen nüüdseks aru saanud, et selleks, et teised hakkaksid meid armastama, siis peame kogu hingest armastama kõigepealt iseennast.

Mõni aasta tagasi otsisin meeletult sotsiaalsust ja ma ei osanud vabal päeval olla üksi ja iseendaga vaid vajasin kedagi kõrvale, kes aitaks mul päeva sisustada. Ma ei osanud olla üksi ja mul oli meeletult igav.

Selle asemel, et leida tegevust, mis pakuks meile endale midagi ja annaks juurde sära, inspiratsiooni ja häid ideid, kipume inimestena oma aega raiskama ja ma usun, et see mitte millegi tegemine, võtabki ära meilt igasuguse elujanu.

Tänasel päeval ma naudin ja armastan üksi olemast. Hommikul ärkan üles, teen ühe musta kohvi, hea hommikusöögi ja mõtlen läbi enda päeva plaani. Aga sellist päeva, kus ma lihtsalt olen diivanil ja lasen päeva raisku, juhtub tõesti väga harva. Mõni aasta tagasi mul oli diivanikaunistuseks olemise päevi vähemalt kord nädalas, kui mitte lausa kaks.

Ma olen hakanud mõtlema, kui kiiresti kõik päevad mööduvad – nii tööpäevad, kui vabad päevad. Ma ei tunne tööl olles kunagi, et issand kui pikk on tööpäev ja millal ometi koju saab, sest ma sisustan oma päevi ja sean igapäev eesmärgid, mis mind ja ka tiimiliikmeid motiveerivad. 😊

Minu vabad päevad on samuti sisustatud: ma kirjutan blogi, loen raamatuid ja käin jalutamas. Loomulikult leian aega ka oma pere ja lähedaste sõprade jaoks. 😊

Hetkel minu suurim ajakulu – vaatan jälle kortereid! Tundub, et olen leidnud endale uue hobi ja väga põnev on jälgida, mida kuskil pakutakse.

Tegelikult on nende korterite vaatamisel ka omad põhjused..

Plaanin ilmselt varsti taas kolida, aga kui selle teekonna ette võtan, siis sean sammud kodulinna poole. 😊

Ühiskond

Kas Sul on head geenid või teed Myfitnessis trenni?

Mul oli eile tööpäev ja kuna töötan kaubanduskeskuses, siis aeg-ajalt kohtab väga värvikaid kujusid. Olime tüdrukutega eile kolmekesti tööl – mina, Marta ja Viivika. Saime eile kõhtutäie naerda, sest kauplust külastasid väga mesise jutuga noormehed. Meil vedas, et Sangaril oli jälle rest all, sest neil polnud plaaniski meie juurde tulla. 😀

Martale ütlesid kutid, et ta meenutab välimuselt Rannamaja Helenat, aga kiiresti lisasid, et mitte iseloomult. Viivikale öeldi, et ta on Harry Potterist. 😊

Minule öeldi, et mitu kükki ma jõusaalis teen ja, et ma kindlasti käin Myfitnessis. Olgu, mõned korrad olen käinud, aga sportlast see veel minust ei tee. Nagu paljud teist teavad võtsin hiljuti alla 8kg, nüüdseks on kaal veelgi pisut kukkunud ja kokku olen kaalust alla võtnud 10 kg! Minult on nii palju küsitud, et kas ma teen meeletult trenni või mis on mu saladus? Väga lihtne, ära söö kommi, krõpsu ja burksi näost sisse. Ma söön iga hommik muna või kaerahelbeputru, lõunaks salati või tatar veiseliha või kanafileega. Õhtusöögiks on 2 õuna või 2 banaani ja pisut suitsumandleid. Vahel ostan ka šokolaadi, aga ainult tumedat ja kindlasti mitte piimašokolaadi.

Väga üllatav on see, et kui hakkad toituma tervislikult, siis ei teki enam magusaisusid ning söögiisu väheneb. Kui varem sõin suure prae ära ja vabalt võisin süüa veel snäkke ja võtta juurde ka magustoidu, siis tänaseks on nii, et ma ei jõua enam tervet salatit ära süüa, sest kõht lihtsalt saab nii ruttu täis. Ja ei ma ei näljuta, ega hoia end kuidagi tagasi, lihtsalt tõesti söögiisu väheneb, kui sööd tervislikku toitu, kust saad kõik vajalikud toitained kätte.

Ma olen kunagi tellinud ka Erik Orgu toitumiskava, mida ma 2 x vaatasin ja seejärel loobusin. Kuidagi ei ole motivatsiooni mingi kindla rütmi järgi toituda ja iga päev läbi mõelda, mida süüa. Tean, et kaalutakse toitu, aga mul pole viitsimist iga kord enne söömist kaaluda palju tohib süüa ja ma tunnen see tekitab stressi mulle.

Meie väljakutsega on liitunud Kätlin ja Marta. Oleme kõik kolm oma toitumist muutnud, teeme ka neid “patupäevi,” aga üldiselt toitume ikkagi tervislikult. Trenni otseselt ei peagi tegema, sest meie töö on üsna füüsiline ning kui mööda teksaseine ronida, siis tekivad päris korralikud lihased. 😉

Tegelikult on see väga motiveeriv, et meil on selline tiimisisene ühine toitumise muutmine olnud. Kõige rohkem ajast viibitakse tööl ning palju lihtsam on hoida end motiveerituna ning kinni pidada õigest toitumisest, kui ümberringi toitutakse tervislikult.

Muide kaanepildil parempoolne pilt on tehtud 03.07.2020 ja vasakpoolne 30.08.2020. Ehk siis kuuajaga on võimalik selline muutus teha endaga! 💪

Loomulikult on ka neid, kellel on suurepärased geenid, kes söövadki burksi ja krõpsu ja ikka on super saledad ja lihastes ning ei tee trenni. Ma usun te kõik teate vähemalt ühte sellist inimest ja mõtlete, et miks mul nii ei ole? Kui Sa julged, siis Tagi kommentaaridesse üks selline “heade geenidega” inimene, keda tead. 😊

Ühiskond

Pärnu krõbe kinnisvaraturg

Olen üsna kursis praeguste kinnisvara üürihindadega ning äsja leidsin imelise korteri Tallinnas, kus kõik asub käe-jala juures, kuid samas on piirkond rahulik ja vaikne. Minu praegune korter on renoveeritud ja väga korralik. Kui, aga vaatan sama hinna ja kvaliteediga Pärnu kortereid on üürihind vähemalt 2x suurem. Minu jaoks on see väga uskumatu arvestades, et Pärnu keskmine palk on juba palju madalam, kui Tallinnas.

Lisaks on Pärnus enamik üürikortereid pakkuda kuni suve perioodini ning seejärel tõstetakse üürihindu. Tegelikult näen, et see on üsna suur murekoht, kui üürihinnad on sedavõrd kõrged, sest kuidas kohalik elanik jõuab sellist hinda maksta? Kõigil ei ole oma isiklikku kodu ja see võib olla üsna suur põhjus miks noored lähevad uut elu otsima pealinna, sest pole võimalik iseseisva eluga kodulinnas alustada.

Kas selline olukord võib olla ka üle kogu Eesti? Ma arvan, et osaliselt aitaks kaasa, kui riigil oleks võimalik kinnisvara turuhindasid rohkem kontrollida ja reguleerida ning seada mingisugune piirmäär. See võimaldaks majanduslikult areneda rohkem üle kogu Eesti, kui ainult Tallinnas.

Mida Teie arvate, mida saaks teha, et noored oleksid huvitatud elama asumisest oma kodulinna? 😊