Hingele

Puhkus on üks mõnus aeg, eriti suvel!

Ohh, et see puhkus kestaks veel …

Minu selle suve puhkus on ikka väga mõnus ja tore. Minu täiuslik puhkus peab sisaldama rannas päevitamist ja rohkelt mere ääres ujumist. Seekord olen saanud nautida palju kuumi suvepäevi, lausa nii palju, et ootan juba vihma, et saaks lihtsalt hingata. Ma usun, et selles osas olete üsna minuga ühel meelel, eks?

 

Puhkus Saaremaal

Puhkus algas mul 20.06.2022 ja esimesel puhkusepäeval sõitsime koos elukaaslasega Saaremaale puhkama. Peatusime Saaremaal Villa Männitukas, mis nägi välja selline:

Majutusse saabudes ootasid meid külmkapis väike siider ja õlu, mis oli selline armas ja tore üllatus.

Jäime majutusega tõesti väga rahule, ümbruskond oli väga mõnus ja rahulik. Õhtuti käis muru niitmas üks robotniiduk, keda me õhtuti naljaviluks tervitasime. Majutuses oli korralik puuküttega saun, kus oli maastlaeni aken ning nägi väljas olevaid männipuid. Köök oli suur ja mahukas, kus sai korralikult süüa teha ning oli olemas ka ahi. Kohapeal oli absoluutselt kõigele mõeldud: kohvimasin, kapis oli olemas küpsetuspaberid (millega seoses mõtlesin kohe, et oleks võinud poest haarata kaasa külmutatud kaneelipirukad ja hommikul oleks saanud värskeid saiakesi kohvi kõrvale süüa, kes plaanib minna, soovitan!), süütevedelik grillimiseks (söe võtsime ise kaasa), nõudepesumasin (vot see üllatus oli eriti tore, et ei pidanud hakkama käsitsi nõusid pesema), grill, rätikud, röster, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp, televiisor, kamin (talvisel perioodil kindlasti väga mõnus ja hubane), föön ja sirgendaja!

Lisaks mulle meeldis majutusasutuse omaniku meeletu külalislahkus ning ta ikka uuris, et kas oleme kõigega rahul ja kas kõik on hästi. Eriti armas oli, et esimene jaanituli toimus meie majutuse juurest 600m kaugusel, aga kuna olime õhtuks nii väsinud, siis tegime sauna ja otsustasime magama minna, et varakult hommikul ärgata ja tegutsema asuda.

Broneerida saab siit: https://www.booking.com/hotel/ee/mannituka-villa.et.html?auth_success=1

Kus me käisime?

 

1. Päev

Jõudsime keskpäeval Saaremaale ning loomulikult olid meil kõhud väga tühjad ning läksime sööma Saaremaa Veskisse. https://saaremaaveski.ee/

Mina sõin seljankat Saaremaa suitsusauna singiga ning magustoiduks valisin jäise ja siidise juustukoogi. Seljanka oli tõesti väga maitsev. Juustukook oli küll rahva lemmik, kuid minu jaoks oli see liiga soolane ja ise teist korda enam kindlasti seda ei sööks. Dannu valis madalküpsetatud seakaela pohlaglasuuriga ning magustoiduks käsitööjäätise. Seakael oli väga mahlane ja maitsev. Käsitööjäätis viis lausa keele alla ja mul oli suur kiusatus Dannu jäätis ära süüa, aga noh südamtunnistus õnneks takistas mind.

Saaremaa Veski näeb väga lahe välja ning söögikohana ma väga soovitan sinna minna, tõeline elamus on garanteeritud.

Pärast sööki suundusimegi kohe majutusse ning tegime sauna soojaks ja õhtul grillisime. Olime nii väsinud, et ei tahtnudki hakata kuskil saarel ringi vaatama.

 

2. Päev

Hommikusöögiks tegime võileivad ja asusime teele. Hommikul läksime kõigepealt Karmeli poodi, kes ei tea siis soovitan kindlasti minna. Karmeli pood on kohaliku väikeettevõtja äri, kus pakutakse oma toodangut täiesti keemiavabalt. 😊

Karmeli poest saab: tatraküpsiseid, tartamett, tudraõli, kanepiõli, tartapatju, rukkililleseemneid. Meie ostsime Karmeli poest tudraõli ja rukkililleseemneid, et maale vanaema juurde neid külakostiks viia, aga ma soovitan kindlasti proovida tatramett, mis meil kodus on küll tõeline lemmik. Karmeli poel on ka e-pood ja huvikorral saad piiluda siia: https://karmeli.ee/

Pärast poodlemist sõitsime Harilaiu matkaraja juurde, et minna vaatama tuletorni. Tuletorn on lahedalt viltune, aga selleks, et jõuda selleni tuleb kõigepealt läbida 11km pikkune matkarada. Parklas, kus rada alguse saab on võimalik rentida ka rattaid, aga kuna mulle tundus, et soovin just jalutada ja liikuda, siis olin kindlalt rattaga sõidu vastu. Palavaga tundus muidugi see teekond eriti pikk ja kurnav, teekond tuli läbida mööda kivist kallast ning mõistlik oli jätta jalga jalanõud, sest osad kivid olid üsna teravad. Teepeal nägime ka luikesid ning kohale jõudes saime muidugi teha lahedaid pilte.

Harilaiu matkarajalt suundusime edasi Panga Panka vaatama, muidugi ega siin Türisalu pangaga ei saa võrrelda, sest ei pääse pangale väga lähedale ehk ei saa aru panga suurusest.

Pärast panka tahtsime esialgu minna Tuhkana randa, aga kuna meil olid kõhud juba tühjad ja olime oma seiklustest väsinud, otsustasime minna Kuressaarde ja sel korral läksime sööma Pritsumaja Grilli & Bari. Pritsumaja oli torniga majake,mis asus Kuressaare Raekoja kõrval, tegemist oli endise tuletõrjedepooga.

Allikas: Kuressaare TIK

Mina võtsin söögiks õlletaignas räimefilee, krõbeda kartuli, värske salati ja tartar kastmega ning magustoiduks Panna Cotta värskete marjadega. Räimed oli väga krõbedad ja täpselt sellised, mis ma ette kujutasin ning panna cotta lausa sulas suus. Minu toiduvalik oli sel korral küll 10/10. Dannu tellis söögiks Pritsumaja sealihašnitsli – friikartuli, värske salati, seenekastmega ning magustoiduks jäätise, küpsisepuru ja vaarikamoosiga.

Pärast sööki kiirustasime ruttu majutusse tagasi, sest mul oli algamas jooga ning jõudsin  tõesti napilt tagasi nii, et 5 minutit oli jooga alguseni aega.

3. Päev

Kolmas päev oli viimane päev ja ühtlasi pidime hakkama liikuma koju tagasi. Hommikul tegime kiired võileivad ja kohvi ning suundusime Kuressaare linnusesse, sest Dannu polnud seal käinud ja ma selgitasin, et see on Saaremaa kõige lahedam koht, kuhu lihtsalt peab minema! 😊

Pärast linnuse külastust läksime Muhusse Laasu talu jaanalinnufarmi, kus rääkis ka giid ning juhuslikult nägime ka meie Eesti Laulu võitjat Stefanit. Jaanalinnufarmis rääkis giid personaalselt siis meile neljale jaanalindudest lähemalt. Saime jaanalinde sööta maisiga, vaadata kängurusid ning paitada alpakasid ning ponisid. Farmi külastus oli väga lahe kogemus ning kellel vähegi võimalik ja plaanis Saaremaale minna, siis kindlasti külastage! 😊 Farmist sain kaasa ka oma kaabule jaanalinnusuled!

Pärast jaanalinnufarmi külastust otsustasime, et liigume praamile ja suundume tagasi koju, sest jaanid olid tulemas ning taaskord pidime olema valmis uueks ja põnevaks väljasõiduks maale! 😊

Ühiskond

Minu VANAEMA aitab Ukrainat!

Jutud mammaga

Vestlesin eile õhtul vanemaga ja sain päris suure üllatuse osaliseks, et ta pakub kodu ühele ukrainlasele. Uurisin, millised on ukrainlase oskused ja kui on vajadus tööd leida, et oskaksin selle põhjal leida sobiv töökoha. Ajutiselt on töökoht leitud, aga kui kellelgi on pakkuda Pärnus mõnda tööd, mis pole graafiku alusel ja lõppeb hiljemalt 18.00 (sõltuvalt asukohast), siis palun andke mulle sellest teada. Tööaeg on väga oluline, sest mu vanaema elab 1,5h kaugusel Pärnust ning ukrainlasel puuduvad autojuhiload ehk jõuda tagasi koju, siis on vaja jõuda kindlasti viimasele bussile.

Infoks: Tegemist on kõrgharitud raamatupidajaga, kuid ta on väga avatud tegema vajadusel ka midagi muud. Lisaks soovib ta minna esimesel võimalusel ka eesti keele kursustele, et õppida meie emakeelt. 😊

Mida mina olen teinud?

Oma moodi olen panustanud ka mina, ma ei ole aidanud asjadega või olnud vabatahtlik, aga teen annetusi Eesti Punasele Ristile, sest usun, et nemad teavad kõige paremini, mida antud hetkel on vaja ehk rahaline abi läheb kindlasti õigesse kohta.

ANNETADA SAAB SIIT: https://redcross.ee/anneta/ukraina/

Ma juhin tähelepanu, et:

1.Annetuse osas saad valida: ühekordse annetuse ning püsiannetuse vahel. Kui vähegi võimalik, saad teha püsiannetuse, et ei peaks iga kuu tulema ja eraldi ülekannet tegema.

2. Toetava projekti alt saad valida, kellele annetuse teed. Mina esimest korda seda ei märganud ning minu annetus läks üldisele Punase Risti tegevuse toetamiseks. Kui soovid teha annetuse Ukraina heaks, siis vali menüüribalt → Ukraina elanike toetuseks.

Ma usun, et iga panus tõesti on ääretult oluline ja sellises olukorras ei tahaks meist olla mitte keegi ja ma loodan kogu südamest, et me ei pea midagi sellist kunagi kogema.

Jätkuvalt vajavad ukrainlased meie abi ja toetust, sest neil ei ole mitte kedagi peale meie. Ehk nad peavad oma eludega alustama täiesti nullist ja meie saame aidata omalt poolt, et teha see teekond võimalikult mugavaks.

Oleme mõistvad, toetavad ja hoolivad!

Slava Ukarini! 🇺🇦

 

 

Hingele

MINA olin TÖÖKIUSAMISE ohver!

Pugeja töökohal

Mulle tundub, et absoluutselt igas töökohas on vähemalt üks selline töötaja, keda peetakse “pugejaks.”

Pugeja on see, kes püüab kõigi ees olla meeldiv ja sõbralik, aga sisimas võib olla tegemist tõelise ussiga. Nad käituvad teiste juuresolekul ääretult sõbralikult ja meeldivalt, aga Sinuga omavahel võivad olla silmakirjalikud ja panna Sind tohutult halvasti tundma.

Pugeja on see, kes annab kõikidest oma väikestest tööülesannetest kõigile teada ja jätab mulje nagu tal oleks koguaeg ainsana lõputult tööd. Iga kord, kui pugeja teeb väiksema tööülesande ära, siis ta annab sellest teada kogu tiimile: kirjutab selle kuskile ühisesse chatti või helistab kõigile, et kõigi eest kiidelda, kui tubli, tark ja osav ta ikka on. Ma isegi olen testinud, et kui sellist inimest tunnustada, kas ta siis saab oma egoistlikku vajaduse kätte, aga mu vastus on ei saa, ta jätkab ja saab veelgi hoogu juurde. Enamasti kaaskolleegid „pugeja“ kiitlemisega kaasa ei lähe, sageli mitte keegi ei vasta, kui ta kirjutab, mida ta jälle taaskord on saavutanud.

Kõik ülejäänud töötajad teevad oma töö ära ja ei kiitle koguaeg, ega korruta kui raske neil on. Kui tavapäraselt töötaja kord nädalas annab teada oma jooksvatest tegevustest ettevõtte koosolekul, siis „pugeja“ sisuliselt iga päev figureerib, et jälle pildis olla.

Alati on tiimis inimesi, kes arvavad, et “enesekeskne pugeja” ongi nii imeline, särav ja tubli. Aga sellega tekitavad kolleegid teistes kaaskolleegides tunde nagu nad oleksid vähem tähtsamad või nende tööd ei hinnata. Usun, et selliseid olukordi on üks peamisi põhjuseid, miks töötajad lahkuvad. Lahendust olukorrale leida on väga keeruline, sest ka kõige mõistvam ülemus ei saa probleemist tegelikult päriselt aru.

Pugejad on sageli ka „kiusajad“

Mulle tundub, et pugemine saab alguse väga madalast enesehinnangust või kadedusest. Esimene etapp on inimesel „pugemine.“ Seejärel leiab „pugeja“ endale ohvri, keda tööjuures mustata, kelle väärtust kuidagi kahandada ja kusjuures ta suudab ka teised oma suurepärase manipuleerimisoskusega panna uskuma, et asi on Sinus. Pugeja võib sageli olla „kiusaja“ ning üsna sageli saab ta sellest teatavat naudingut.

Kust ma seda kõike tean?

Töökohal „kiusamine“ on midagi, mida olen ise läbi kogenud ning olen pidanud töökohta vahetama kiusamise tõttu. Oma murest rääkisin mina personalijuhile ning info jõudis ka ettevõtte kõige kõrgema juhini ning paraku ei võetud selles osas midagi ette, kuigi oli mitmeid tõendeid, mis viitasid selgelt, et tegemist on tööalase kiusamisega. Selleks, et hoida oma närvisüsteem toimivana ja säilitada sisemine tasakaal ja rahulolu andsin mina alla ning lahkusin töölt.

Teema on väga aktuaalne arvestades, et minu praegused kolleegid on samuti kogenud töökiusamist. Ehk minu küsimus kui palju on neid inimesi tegelikult?

Mis on töökiusamine?

Töökiusamine on pikka aega kestev vaenulik ebastabiilne käitumine töötaja suhtes ja töötaja ei saa ennast kaitsta. Kaitsta ei saa, sest sageli on ohver ja kiusaja erinevatel positsioonidel. Kiusajal on sageli rohkem võimu, kui ohvril. Ohver on sageli madala ametipositsiooniga.

Kiusamine võib olla nii verbaalne kui mitteverbaalne.

Mul olid olemas reaalsed tõendid ja ka mitmeid tunnistajaid, aga hirm „kiusaja“ ees oli nii suur, et ma ei julgenud minna töövaidluskomisjoni. Personalijuht soovitas mul töölt lahkuda ning leida uus ametikoht, sest tema arvas, et „kiusaja“ ei ole võimeline muutuma ning kindlasti leiab ta võimaluse, kuidas taas mind alandada.

Tänasel päeval räägin sellest avalikult, sest usun, et kiusamise ees kannatavad väga paljud töötajad ning sellise murega ei tohi jääda üksi ja vaikida.

Avalduse saab esitada siin:

https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile

Töökiusamise kohta soovitan kuulata ka väga huvitavat intervjuud: Merle Tambur: töökiusamine on peegeldus juhtimiskultuurist

Ma olen otsustanud sellest nii avalikult rääkida, sest üha rohkem on ka minu tutvuringkonnas inimesi, kes on kogenud tööalast vägivalda. See pole okei ja erinevad kriisid on selles osas vaid hagu juurde andnud.

Miks tavaliselt ei minda töövaidluskomisjoni?

Põhjus on ju väga lihtne – inimesed kardavad ilma jääda oma praegusest töökohast ja hiljem võib olla raskusi uue töö leidmisel. Kui Sul on piisavalt tõendeid, et tegemist on töökiusamisega, siis Sinule sellest ei jää külge “halba märki.”

Kuidas olukorda lahendada?

Räägi kindlasti olukorrast mõnele oma kolleegile ja pereliikmele. Vajadusel saad töökiusamise osas töövaidluskomisjoniga konsulteerida. Kogu kokku kõik vajalikud tõendid (e-kirjad, sõnumivahetus, fotod, võimalike tunnistajate nimed), sest nendega tõendad ära kiusamise, kui on vajalik anda ametlik käik. Töökiusamise eest on võimalik määrata kahjutasu. See küll ei tee tehtud olematuks, aga samas saad nii veenduda, et õiglus võidab ning Sa ei pea loobuma enda töökohast.

Hingele

Pidin saama südari!

Võibolla on nii mõnigi märganud, et hingekodu.ee koduleht on olnud maas, aga seoses uuendustega tekkis siis minu veebilehele mingi viga sisse, kuid õnneks nüüdseks olen saanud abi zone-ilt ning oma lehe tagasi.

Ma ütlen täiesti ausalt, et ma olen olnud mega ärev seetõttu, sest alates 2019. aastast olen ma oma blogi kirjutanud ning mõtlesin juba, et kas tõesti on nüüd see hetk, kus tuleb nullist hakata veebilehte looma. Aga õnneks pääsesin, seekord! Ma olen lugenud küll selle kohta, et nii mõnigi blogija on pidanud kokku puutuma sellega, et hakata kõike nullist üles ehitama. Aga ma lohutan Teid, et loomulikult oleksin ma ikkagi teinud uue veebilehe, ükskõik kui palju see, siis oleks aega võtnud.

Tehnika peale ei saa ikka kunagi kindel olla ja see kogemus tuletus ainult seda meelde, miks on nii oluline varundada peale igat uuendust.

Ma ei tea üldse, mis anomaaliad mul on tehnikaga, aga vahepeal oli mul ka facebook blokeeritud, aga sain selle taastada läbi instagrami supporti kirjutades, et palun laske mind tagasi! Hiljem selgus, et olin sattunud algoritmi katsetusse mingi uuendusega seoses.

Ehk siit õppetund, et kui blogi kirjutada enam ei saa, sotsiaalmeediat kasutada ei saa, siis tuleb vist raamatuid hakata kirjutama? Mis te arvate?

Hingele

TAEVAKERA – mis see veel on?

TAEVAKERA on tõesti imeline toode! Ma olen korduvalt seda vaadanud ja mõelnud tellida. Alati olen hakanud pikemalt mõtlema, sest ma ei ole suutnud otsustada, millist taevakera, mis värvi ja millist suurust tellida.

 

Taevakera koduleheküljel on olemas 3 erinevat taevakera: Taevakera, Tähtkujud ja Kodukant.

  1. TAEVAKERA toob Sulle päriselt kuu ja tähed koju kätte.

Kuidas? Näiteks valid enda sünnikuupäeva, määrad kellaaja ning asukoha ning saad enda tähekaardi, milline oli siis tähistaevas Sinu sünnihetkel! Üli vinge kas pole? Sedasi saad ka jäädvustada: tutvumise kallimaga, lapse sünni, esimese suudluse, lähedase sünnipäeva ja palju muid hetki, mida jäädvustada ja saada endale erakordne mälestus!

  1. TÄHTKUJU osas saad valida kas soovid valida enda tähtkuju või koos kallimaga Teie mõlema tähtkujud ühele Taevakerale. Väga armas näiteks panna magamistoa või elutoa seinale!
  2. KODUKANT on armas viis, kuidas meenutada Sulle olulisi asukohti. Selleks võib olla sünnikodu, tutvumispaik, lemmik puhkusereis või tulevane kodukant. Kodukandi juures saab väga täpselt määrata ka asukohta. Näiteks võid asukohaks määrata Eesti, kuid võid ka määrata linna või lausa konkreetse tänava koos majanumbriga.

 

KUIDAS TAEVAKERA LUUAKSE?

Taevakera  loomisel kasutatakse prantsuse astroloogide väljatöötatud lahendust taaslavastada tähtede seisu, mistahes ajas ja kohas. Kui koht on teada ja tähtede seis selle aja ja punkti suhtes paika seatud, luuakse meile sellest stereograafiline projektsioon.

MILLE MINA VALISIN ENDALE?

Mina tellisin endale Kodukandi “Pärnu – Kodulinn Pärnu.” Ma olen Pärnust pärit ja siin üles kasvanud, vahepeal olen ka elanud pikemalt Tallinnas, aga ikka ja jälle on Pärnu minu südames ja teed on toonud mu tagasi oma armsasse kodulinna. Ma tellisin Kodukandi 40×50 cm Taevakera, sest ma mõtlesin nii, et kui isegi teed viivad mind ühel päeval siit taas kuhugi kaugele, siis saan Pärnu alati endaga kaasa võtta. Taevakera on erakordselt stiilne sisustuselement, kuid minu jaoks on see väga sentimentaalse tähendusega. Ükskõik, kus iganes ma kunagi olen, siis ei unusta ma enda juuri.

 

TEKKIS NÜÜD KA ENDAL HUVI?

Mul on Teile super uudis!

Tänase naistepäeva puhul saate koodiga “hingekodu20” 08.03.2022 – 15.03.2022 kõikidelt Taevakeradelt -20% soodustust.

Hind ei sisalda pildiraami,aga kui oled valiku ära teinud saad valida just sellise raami, mis Sulle kõige rohkem meeldib!😊

Haarake kindlasti sellest lahedast võimalusest kinni!

Nüüd Taevakera e-poodi: https://taevakera.ee/pood/

Taevakera instagrami leht: https://www.instagram.com/taevakera/

Hingele

Kas Sina oled täna leidnud oma tööle ja elule tähenduse?

Selleks, et olla alati kursis minu kõige uuemate postituste ning tegemistega, siis vajuta likja follow: https://www.facebook.com/hingekodu

Lisaks jälgi mind ka instagramis, kus saad näha põnevaid toote avamisvideosid ning olla kursis minu igapäevaste tegemistega. https://www.instagram.com/hingekodu/

Edukad inimesed

Oled Sa kunagi mõelnud, kui vaatad telekast kuulsaid inimesi, olgu nendeks siis näitlejad, lauljad, kirjanikud, ettevõtjad, sportlased, arstid, et neil on lihtsalt „head geenid“ ja sageli on ka nende vanemad juba tuntud ja seetõttu ongi neil eelis kuskile jõuda? Minu perekonnas ja suguvõsas on väiksest peale räägitud, kuidas põhimõtteliselt ma unistan liiga suurelt ja õppigu ma mõni amet parem selgeks ja üleüldse peaksin tulema maa peale.

Perekond

Ma pole oma elus kordagi kuulanud oma vanemaid ja seega kui olin noorem, siis sageli ka sõdisin nendega, sest minu unistused olid alati suuremad, kui nende nägemus minu saavutuste osas. Ma mäletan, kui õppisin gümnaasiumis ja mul olid õpiraskused, siis peres öeldi, et mine siis kutsekasse ja õpi juuksuriks või kokaks.

Ma tundsin alati, et see on mulle nii alandav, mitte üldsegi nende ametite tõttu vaid lihtsalt mind ei ole kunagi need erialad huvitanud. Mul on ääretult suur austus nii juuksurite kui kokkade vastu ja tean ka isiklikult selles valdkonnas inimesi, kes on väga kaugele jõudnud, aga kui tegemist ei ole midagi mis pole mulle südamelähedane, siis ma lihtsalt ei saa seda teha.

Ma olen tegelikult väga tänulik, et minusse pole olnud perel suurt usku, sest igakord, kui mulle on öeldud, et sa nagunii ei jõua sinna, siis ma olen andnud endast veel lisaks 100% et teha kõik selleks, et tõestada vastupidist.

Teekond blogini

Enne Hingekodu blogi on mul varasemalt olnud blogid, kus kirjutasin suhetest või loodusest ja hiljem on ideed ära lõppenud ja siis ühel hetkel olen lihtsalt blogilehe ära kustutanud.

2019. aastal jõudsin ma uuesti järeldusele, et hakkan taas kirjutama ja loomulikult on tulnud selles osas ette nii tõuse kui mõõne. Kui ma blogiga alustasin, siis mu pere ütles, et millest sa ikka seal hakkad kirjutama ja kes seda loevad. Tänasel päeval on mul keskmiselt blogilehte lugenud kuus 20 000 inimest! Ma olen Teile väga tänulik selle eest ja ma poleks ka ise uskunud, et Hingekodu ühel päeval nii populaarseks võib saada.

Koostööd ettevõtetega

Kindlasti on paljud märganud, et olen viimasel ajal hakanud aktiivsemalt tegema koostööd erinevate ettevõtetega ka instagramis. See polnud üldse tegelikult mul mõttes või fookuses ja ma pole kunagi mõelnud, et hakkan influenceriks. Aga enamik minu koostöid on jõudnud ise minuni ning on võetud personaalselt minuga ühendust. Olen ka teinud koostöid, kus olen ise kirjutanud ettevõtetele, aga siin muidugi ma olen väga valiv. Kui ma ise ettevõttesse ja brändi ei usu, siis ma ei saa ka koostööd teha, ehk minu jaoks on kõige olulisem, et iga koostöö juures minu enda väärtushinnangud kattuksid koostööpartneri omadega.

Tähenduse leidmine töös

Ma usun, et igal inimesel on siin elus kõrgem eesmärk, mis ei ole seotud vaid perekonna loomisega ja töö tegemisega. Ehk meil kõigil on oma tee mida käia, aga me peame seda teekonda järgima. Ma olen aru saanud, et minu suurim vaenlane ja takistus olengi mina ise. Kui ma ise ei usu endasse ja sellesse mida ma teen, siis ei usu seda ka keegi peale minu. Ühiskonnas on liiga palju inimesi, kes käivad tööl lihtsalt selleks, et arved maksta ja saada leib lauale. Sageli arvatakse, et selleks, et olla õnnelik peab olema ilmtingimata tippjuht, ettevõtja, sportlane, laulja, näitleja või arst – aga see pole nii. Mul on tutvusringkonnas inimesi, kellel on tänaseks Start-Up ettevõte ja öelnud, et ei tunne sellest rõõmu.

Samas on meil ühiskonnas inimesi, kes on koristajad või teenindajad ja on super säravad inimesed. Miks? Sest nad oskavad leida oma tänasele tegevusele tähenduse! Tähenduse leidmine aitab kaasa meie üldisele funktsionaalsusele ja rahulolule. Näiteks, kui ma töötaksin täna koristusfirmas, siis minu kõrgem eesmärk võiks olla, et tänu minule saavad kõik inimesed ühiskonnas parema ja puhtama keskkonna. Lisaks boonusena võib mõelda, et kui kontori töötajal on sageli istuv töö ja tekkinud liigne kehakaal vähesest liikumisest, siis koristamine on füüsiline töö, kus saab kindlasti arstide poolt soovitatud 30-minutiline liikumine päevas ületatud. Saad anda midagi ühiskonnale ning samas olla füüsiliselt super vormis! Imeline, kas pole?

Tähenduse leidmine elule

Nagu eelnevalt mainisin, siis ega elu pole ainult perega tegelemine ja tööl käimine. See on vaid üks osa elust ja kohati kindlasti ka rutiin, aga mis on suurem tähendus üldse elus? Milleks üldse see kõik? Mina olen mõelnud, et minu elus on kindlasti suurem tähendus õppida ja end pidevalt arendada, et saada paremaks inimeseks.

Kas Sina oled täna leidnud oma tööle ja elule tähenduse?

Hingele

Ma olen TÖÖNARKOMAAN!

Selleks, et olla alati kursis minu kõige uuemate postituste ning tegemistega, siis vajuta like ja follow: https://www.facebook.com/hingekodu

Lisaks jälgi mind ka instagramis, kus saad näha põnevaid toote avamisvideosid ning olla kursis minu igapäevaste tegemistega. https://www.instagram.com/hingekodu/

TÖÖ

Kohe, kui uus aasta kätte jõudis, siis tuli minu kalendrisse nii palju tööd, et mõtlesin vahepeal, et appi, kas kogu aasta nüüd ongi siis selline rabelemine? Tegelikult on sedasi, et kuna meie tiimis on hetkel üks juht puudu, siis oleme terve täiskohaga ameti ülesanded kahepeale tiimis ära jaganud ehk sageli olen lõpetanud oma tööasjadega alates jaanuari algusest kell 23 õhtul. Lisaks olen hakanud aktiivselt tegema koostööd erinevate ettevõtetega ja saanud mitmeid koostöö pakkumisi, aga kahjuks on see kõik sattunud samale perioodile, kus lõpetan oma põhitööga alles hilisõhtul ja siis olen nii väsinud ega ei jaksa enam midagi teha.

Selleks, et nii kiirel perioodil end erksana hoida ja mitte läbi põleda, siis käin vannis, mediteerin, kuulan rahustavat muusikat ja leian selle 1h päevas, et lugeda raamatut. Loodusesse ma pole taastuma jõudnud, sest pole lihtsalt olnud sellist aega, aga kindlasti kui saame tiimi uue liikme, siis saan pisut taastuda ning minna rabasse oma akusid laadima.

RAAMATUD

Ma olen hakanud lugema Ants Rootslase raamatut „Seitsme põlve müsteerium.“ See on nii põnev ja tõepoolest meeletult palju äratundmist ning taipamist, miks me elame sellist elu nagu parasjagu elame. Raamat suunab ja aitab väljuda ka nendest olukordades ja situatsioonidest, kus meile parasjagu olla ei meeldi. Tõeliselt põnev lugemine ja kindlasti soovitan lugeda, keda kõnetab vaimne areng. 😊

Hingele

Tere tulemast, 2022. aasta!

Selleks, et olla alati kursis minu kõige uuemate postituste ning tegemistega, siis vajuta like ja follow: https://www.facebook.com/hingekodu

Lisaks jälgi mind ka instagramis, kus saad näha põnevaid toote avamisvideosid ning olla kursis minu igapäevaste tegemistega. https://www.instagram.com/hingekodu/

KOGEMUSED

Minu 2021. aasta oli minu seni kogetud elu jooksul kindlasti kõige raskem aasta. Ma kaotasin oma vanaisa, kes oli mu kõige suurem eeskuju ning kelle moodi ma alati olla tahtsin. Ma tegin üle aasta 24/7 tööd, sageli ka nädalavahetustel ning minu töökeskkond oli kõike muud, kui meeldiv. Ma õppisin sellest kogemusest tohutult ja tegelikult tänu sellele kasvatasin endale väga paksu naha selga. Ma olen alati olnud väga emotsionaalne, kuid selle keerulisem pool on negatiivsete emotsioonide kontrollimine – viha, kurbus. Ma ei suutnud varasemalt neid kahte emotsiooni kontrollida. Kui keegi ütles mulle halvasti, siis hakkasin kohe nutma. Kui kogesin ebaõiglust, siis viha minus kees üle ning ma plahvatasin. Praeguseks on sedasi, et ma mõtlen halvas olukorras 10 korda läbi, kuidas ma lahenduse leian ja siis lõikan ning leian absoluutselt igale olukorrale lahenduse.

PARIMAD OTSUSED

Minu parim otsus 2021. aastal oli vahetada töökohta. Mul on super lahe töö ning arendan uut ja väga innovaatilist koolitusplatvormi. Lisaks toetan värbamisega ning jagan enda teadmisi ja oskusi, kuidas ja mis kanaleid kaudu leida ettevõttesse suurepäraseid pärleid.

Ilmselt paljud märkasid, et kogu 2021. aasta olen olnud sotsiaalmeediast eemal ja teadlikult võtsingi aja maha: instagram, blogi, facebook. Ma tundsin, et ma olen nii läbipõlenud, et see elurõõm ja sära endas taas leida pean pühendama täielikult iseendale. Ma hakkasin lugema raamatuid ja nädalas loen nüüdseks keskmiselt 2 raamatut. Peamiselt loen personalijuhtimise, koolituste, müügitehnikate, vaimse arengu teemadel raamatuid. Viimased on mulle kõige tähtsamad, sest olen saanud nii palju abi, et mõista paremini iseend ning oma emotsioone ning lisaks olen tööalaselt palju suurema empaatiatundega ning mõistan igat olukorda ja probleemi ning säilitan endas alati rahu ning mõistan kõiki osapooli.

2021. aastal on minu eesmärkidest kasvada inimesena ning tegeleda nende asjadega, mida olen pikalt edasi lükanud, kuid mis tuleb lõpuks käsile võtta, mida toetab kindlasti ka Creativist mulle kingituseks saadetud „Ideemärkmik.“ https://creativist.ee/

Mul on suur soov arendada end koolitajana ning kasvatada oma teadmisi veelgi, millele aitavad loomulikult kaasa raamatud, kust ammutada uusi ideid ja leida inspiratsiooni. Ma olen hakanud tegelema investeerimisega ning plaanin lähiaeg soetada endale oma kodu.

2021. aastal olen elanud väga säästlikult ning kogunud raha, et viia ellu need unistused, mis vajavad ressursse. Oma suurte eesmärkide saavutamise teekonnal pidin loobuma nii mõneski üritusest ning sõprade jaoks olen leidnud minimaalselt aega, kuid see kõik on end päriselt ära tasunud ning olen oma lähedastele lubanud, et kui elame koos selle raske aasta üle, siis mul tekibki juurde rohkem aega.

UUED KOGEMUSED JA SAAVUTUSED

Tänaseks teen tööd, kus olen enda aja peremees ning minu töö on väga paindlik. Tallinnas käin 1-2 päeva nädalas, mis mõjub väga värskendavalt ja on mulle uus ja tore vaheldus. Ülejäänud aeg töötan kodukontoris ning minu asupaik ei ole oluline vaid see, et minu töö oleks tehtud. Koroona on toonud mõned head hüved ka juurde, kui ma olen uurinud, kellele kuidas meeldib töötada, siis enamikele kodus töötada ei meeldi, ma pean ütlema, et mulle ei meeldi mitte miski muu nii palju, kui kodus töötamine. Võin olla maal vanaema juures, vanemate juures, kodus – ükskõik kus, kasvõi palmi all ja selline eluviis võimaldab mul palju rohkem leida ühist aega lähedaste jaoks.

2021. aasta oli minu jaoks väga õpetlik aasta ja täis katsumisi. Ma soovin kogu südamest, et 2022. aasta saab olema täis rõõmu, armastust ning tänutunnet.

“Elu ei pea olema täuslik, et olla imeline!”

Instagram

Instagram did not return a 200.