Author / Hingekodu

Elustiil

Erakordselt müstiline fotosessioon

Praegune koroona aeg on üsna ootamatu ja pikk meie kõigi jaoks. Ilmselt on enamik nii tüdinenud, et kuskile ei saa minna ja midagi ei saa teha. Hetkel ei ole võimalik küll minna kontserdile või külastada mõnda põnevat teatrietendust, aga sellegipoolest on võimalik end pisut ehtida ja tunda end erilisena ning minna fotosessioonile! Fotosessioonile võid minna nii üksinda kui perega. Pilte teeb loomulikult hüüber-andekas fotograaf Tarvo Alev! Aga pole ju midagi selga panna? Selle eest hoolitseb Mystika Desings & Shop ja stilist Berit Aicha aitab välja valida ülimalt vinged kostüümid. Samuti oskab Berit teha imelist meiki! 😊

APPIII, aga ma olen nii palju juurde võtnud koorona aeg! 🙁 Selles osas pole mõtet kurvastada ja end halvasti tunda, sest, enamik on koroonaga saanud juurde mitu lisa kilo!

Mina olen koroonaga kõvasti juurde võtnud. Mul on olnud must masendus, et kuskile ei saa minna ja ega mind see trenni tegemine pole ka väga motiveerinud. Ma ütlesin Tarvole ka, et “Ma ei saa tulla fotosessioonile, sest ma olen PAKS!” Tarvo selgitas, et praegu on absoluutselt kõik kaalust juurde võtnud, mis on praeguses olukorras NORMAALNE!!!

Kui te ei usu, siis peale minu on juurde võtnud nii mõnedki modellid ja professionaalsed tantsijad, kes koos minuga olid valmis astuma koopast välja ja ütlema Teile kõigile, et see on okei! Reaalselt me peame end inimestena rohkem armastama. Mulle andis fotosessioonil käimine tohutult palju jõudu ja motivatsiooni juurde. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati tundsin end nii ilusana!!! See hirm on enda sees, mida tegelikult üldse tundma ei peaks. Välimus on tegelikult nii pealiskaudne lähenemine. Ühiskond survestab meid koguaeg olema täisulikud ning siis kui me seda pole, siis poeme liiva alla peitu, aga see ei tohiks nii olla! Me võime olla ka täiuslikud oma lisakilodega. See on okei, kui me pole koguaeg perfektsed, see teebki meist inimesed ja oleme oma ebatäiuslikkuses TÄIUSLIKUD!

Pärast fotosessioonil käimist hakkasin iga päev trenni tegema ja ma hakkasin uuesti endasse uskuma. Hakkasin end armastama ja teate mis, ma armastan ennast ka sellisena nagu ma praegu olen, aga ma ei tee trenni, et olla piitspeenikene vaid selleks, et end taas hästi tunda ja olla taas särav täht!

Lubage endale midagi erilist ja PS! Eriti naised, Te ei kujuta ette ka, mis tunne on, kui oled nii pikalt kodus istunud ja näha end peeglist uhkes kostüümis ja meigiga. Ma tundsin end tõelise kuningannana ja kui ka Sinu enesekindlus on kuskile peitu jooksnud, siis MINE PILDISTAMA. Kõik ohutusnõuded on fotosessioonil tagatud ja hoitakse distantsi. 😊

KUI NÜÜD TEKKIS ka endal HUVI, SIIS: Tarvo Alev https://www.tarvoalev.eu/ & https://www.facebook.com/TarvoAlevPhoto/

Kostüümid ja aksessuaarid Mystika Designs & Shop: https://www.facebook.com/mystikadesigns/ ja Stilistikat tegi: Berit Aicha https://beritvill.com/uudised/ & https://et-ee.facebook.com/Berit.Aicha/

Loomulikult ma pole kade ja julgen uhkusega oma lisakilosid ka Teile näidata, sest MINA ARMASTAN END, TEE SEDA KA SINA! ❤︎

 

Elustiil

Kes maksab arve?

Meie esivanematel on olnud läbi aegade paigas perekonna hierarhia. Mehed käisid metsas jahil ja hoolitsesid selle eest, et perel oleks katus peakohal ja toit laual. Naised hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi. Kuidas siis peaks olema olukord tänapäeval, 21. sajandil? Kas perepea peaks olema endiselt mees ja naine kael?

Üsna primitiivne on panna paika kuidas peaks peremudel välja nägema. Kui mõlemale poolele on sobilik, siis miks ei võiks kõik olla vastupidi? Võibolla naisele meeldib igapäeva elu korraldada ning organiseerida. Kuidas peaksid igapäevased toimetused olema organiseeritud? Miks ei võiks olla naine perepea? Mees võiks ju olla hoopis kael, kui see mehele endale sobib? Kas suhtes ei peaks võrdselt panustama mõlemad pooled? Kui mees samuti koristab, teeb süüa, kasvatab lapsi, peseb nõusid (siinkohal soovitan nõudepesumasin soetada, siis ei teki mitte kunagi vaidlust, kes nõusid peseb), siis kas mees peab tõesti kõige eest maksma? Mina arvan, et ei pea. Naised on rohkemat väärt, kui panna endale üks hinnasilt külge. Ma arvan, et ükski hind ei ole piisavalt kõrge, et pakkuda end raha eest. Üsna paljud naised arvavad, et mees peab koguaeg tegema kalleid kinke, et tõestada oma armastust naise vastu. Aga kas see ei ole siis prostitutsioon? Samamoodi nagu igasugune oma piltide müümine on odav prostitutsioon ja reaalselt peaks häbi olema, et end sedasi pakutakse. Edukas naine oskab kasutada oma pead ja teenibki kõrget palka või loob oma ettevõtte ja on iseendale tööandja. Kui naine on edukas, siis saab ta kõike neid uhkeid asju endale lubada. Mehed enamasti panustavad suhtes materiaalselt rohkem ja siinkohal tuleb mängu kindlasti palgaerinevus, sest paratamatult on endiselt meeste ja naiste palkade vahel käärid. Selleks, et paika panna, kas ja kui palju kumbi pool panustaks, siis peaks kindlasti omavahel kõik läbi arutama ja paika panema, siis ei teki kummalgi poolel hiljem ebameeldivaid üllatusi.

Aga tulles esialgse teema juurde tagasi, siis kes ikkagi peaks maksma arve? Minu arvates võiksid mõlemad arveid maksta, kui see on mõlemale poolele sobilik. Ilmselt ei saagi lähtuda esialgsest peremudelist, mis on kunagi olnud, sest ühiskond on ammu muutunud. Kõik on väga individuaalne ning sõltub igast indiviidist. Kui mees tunneb, et kui naine maksab on tema jaoks alandav, siis võiks naine ka tagasi tõmmata ja lasta mehe aul alles jääda. Kõik oleneb vastvalt olukorrast.

Kuidas arvad Sina?

Elustiil

Hüvasti tampoonid ja hügieenisidemed!

Menstruaalanum

Mis see on?

Menstruatsioonitops on väike karikakujuline meditsiinilisest plastist või silikoonist valmistatud anum, mis kogub menstruaalvere endasse keha sisemuses ning mahutab ca 25 ml vedelikku (tavaline tampoon või hügieeniside umbes poole vähem). Menstruaalanum on korduvkasutatav ning kestab hea hooldamise korral kuni 10 aastat. Kuna kasutatud on inertset materjali ning anum mahutab palju, võib seda kasutada kuni 12 h korraga. (Looduspere.ee) https://www.looduspere.ee/blogi/menstruaalanumatest/

Ma olen ammu mõelnud, et minna üle menstruaalanuma kasutamisele. Üks tampoon maksab 0,18 €, ühe paki hind on 5,76€. Hügieenisidemete pakk on 2,55 eurot. Tuleb tõdeda, et ei ole piisanud ühest pakist vaid ikka mitu pakki on tulnud osta.

Menstruaalnuma eelised:

  • diskreetne – ei mingit üllatust sidemete või kogemata välja paistva tampooninöörikese näol;
  • turvaline – peab vapralt vastu 6-12 tundi;
  • mugav – kui tampoonidega ei soovitata ja sidemetega ei saa ujuda, siis anumaga on see täiesti sobilik;
  • võrreldes tampoonidega ei tekita tupekuivust;
  • võrreldes tampoonide ja sidemetega ei levita ebemeid ega materjalikiude;
  • üht anumat saab kasutada mitu aastat – sääst rahakotile;
  • ühe anuma tootmine kulutab kordades vähem erinevaid looduslikke ressursse – sääst keskkonnale. https://www.biomarket.ee/blog/masmi

 

Mina soetasin enda menstruaalanuma biomarketist ning selle hind oli 18 eurot ja mõned sendid. Esialgu soovitan mentsruaalanuma kasutamisele üle minnes vaadata erinevaid videosid, kus tutvustatakse anuma kasutamist. Mina vaatasin näiteks sellist videot: https://www.youtube.com/watch?v=o9fPUfm-uYE&ab_channel=OrganiCup%E2%80%93MenstrualCup

Algul oli hirm, et kas see on piisav kaitse ning ega mingeid üllatusi mind ees ei oota, aga see kõik on nii uskumatult lihtne, et muretsemiseks pole tõesti mingit põhjust. Nagu iga uue asjaga tuleb õppida lihtsalt seda õigesti kasutama. Olen nüüdseks juba mitu kuud kasutanud ainult menstruaalanumat ning igakuiselt ei kuluta raha enam tampoonidele ega hügieenisidemetele.

Ma lugesin lähemalt ja tutvusin sellega, kui nägin kunagi Paljas Porgandi blogipostitust. Postituse kohta saab lugeda lähemalt siit: https://paljasporgand.ee/miks-see-suhe-ei-toiminud/

Ma mõtlesin, et kui see tõesti nii hea on ja kõik seda soovitavad, siis miks ma seda ikka veel kasutama ei ole hakanud? Ilmselt seetõttu, et see tundus mulle liiga uskumatu, et kuidas saab ühekordset investeeringut nii pikaaegselt kasutada.

 

Ma tõesti soovitan minna üle menstruaalanumale, kui sa seda veel teinud ei ole, sest:

1. Saad oma kehaga palju lähedasemaks ning igakuised üllatused jäävad ära ning saad terve päeva olla mureta (10-12h);

2. Seda on nii lihtne puhastada. Enne esimest kasutamist tuleb menstruaalanum keevas vees 2-5 minutiks läbi keeta. Igapäevaselt saab seda puhastada intiimpesugeeliga. Kui kasutada pole enam vaja, siis keeta uuesti läbi ja saad panna hoiukotikesse menstruaalanuma Sind ootama;

3. See on keskkonnasõbralik! Üks naine viskab elu jooksul ära umbes 11 000 sidet ja /või tampooni! Korrutades selle numbri kõigi maailma naistega saame päris korraliku jäätmete koguse.

4. See on väga soodne! Üks menstruaalanum kestab kuni 10 aastat!

 

Ma tõesti soovitan teha see muutus ning valida mugavam ning keskkonnasõbralikum tee. Kui kellelgi on küsimusi kasutamise kohta või tahaks täpsemat infot teada, siis olen avatud selgitama ja oma kogemusi jagama. Kirjutada võib huvi korral postkasti! 😊

 

 

Hingele

Kallis sõber, kuidas Sul läheb?

Ole pai ja võta see hetk ja kirjuta mulle ning räägi kuidas sul on vahepeal läinud? Kui Sul on palju rõõme mida jagada, siis võta see hetk ja jaga neid häid uudiseid ka minuga. Kui Sul on raske, siis ma olen olemas ja lase see negatiivsus hetkeks endast välja ja usu mind Sul hakkab kergem. Sa võid kirjutada mulle siia kommentaaridesse, facebooki ja mulle postkasti! Kui Sa tunned, et me pole olnud kõige lähedasemad sõbrad, aga samas on ikka hingel miskit ja närib, siis ole pai ja räägi, sest mõnikord on meie sees nii palju valu, et me ei suuda meie sees toimuvat jagada ka kõige lähedasematele inimestele meie ümber.

Ma ei ole tõesti väga ammu kirjutanud blogisse mitte midagi ja ilmselt paljud teist mõtlesid, et okei ju siis enam ei kirjuta ja ongi kõik. Jah, ma jõudsin sellisesse etappi, kus mõtlesin, et ma ei suuda, ei taha ja ei jaksa. Mu elus on ju kõik hästi – armastavad lähedased, mega äge töö (reaalselt ma pole kunagi nii palju õppinud ja arenenud ja uusi oskuseid ja teadmiseid omandanud, kui seda praegu teha saan). Aga ikka on nagu midagi puudu? Mul tekkis suur sisemine rahulolematus, mis on kestnud kogu selle aja kui Pärnus olen olnud. Inimesed ikka on harjunud mind nägema alati särava tähena, kes nalja teeb ja tuleb tuppa oma suure naeru ja rõõmuga. Jah, ma nagu püüdsin ikka kõiki enda ümber motiveerida ja särada, aga samal ajal ma ise kustusin. Ma võtsin endale aja, et mõelda et mis sellist frustratsiooni minus tekitab. Õnneks jõudsin ma lõpuks vastuseni. Mu ümber on küll armastavad ja hoolivad lähedased, aga minu kõige suuremad sõbrad on teises linnas. Lahendusena oleme hakanud tegema videokõnesid ja saame ikka rääkida ja näha. Ma mõtlesin, et okei nüüd ju peaksin olema õnnelik, aga ikka oli see sära läinud ja ma ei saanud aru miks.

Ma jõudsin lõpuks vastuseni. Minu motivatsiooni ja igasuguse tahte on ära võtnud ikkagi praegune kriis. Ma tunnen, et pidevad piirangud ja kodus olemine on tekitanud mulle depressiooni. Ma vestlesin sel teemal ka lähedastega, et mida peaksin tegema. Ma kirjutasin enne blogi, tegin trenni, toitusin tervislikult, käisin palju õues. Viimastel kuudel on kõik pahupidi pööranud. Ma ei ole teinud trenni, ma olen söönud rämpstoitu, võtsin juurde 10 kilo, ma ei ole kirjutanud blogi, ma pole lugenud raamatuid. Mu lähedased õnneks avasid mu silmad ja ütlesid, et ma peangi hakkama sammhaaval kõiki neid asju uuesti tegema ja siis tuleb rõõm ka tagasi. Ma usun, et nii ongi, sest õnn tuleb meie enda seest! Ma siis tegin täna esimese sammu minu parema eluni. Ma tegin täna trenni, vaatasin youtubest Bodybalancet, peale mida tegin aurusauna, sõin tervislikku toitu ning nüüd jõudsingi siia.

Mõnikord elame enda elu liiga keeruliseks ja ei mõista, kui lihtne võib kõik olla. Vahel tuleb kuulata tõde õigetelt inimestelt, et kõik taas paika loksuks. Aitäh armas sõber, et mind ära kuulasid! Ma olen valmis nüüd Sind ära kuulama!

Elustiil

Koroonakriis ja majandus

Blogijana ei saa üle ega ümber ühiskonnas olevatest aktuaalsetest teemadest. Seega võtan ka pisut sõna sellel kuumal ja kõiki ammu ära tüüdanud koroonateemal. Lisaks sellele, et praegu on koroonakriis, mida saab igal hommikul „värskest ajalehest“ meeldetuletusena lugeda on ülemaailmne majanduskriis. Seda, et haigus on ikkagi päriselt olemas ja tegu pole mingi väljamõeldisega annab märku fakt, kui tunned isiklikult inimesi, kes on haigestunud.

Minu 2 sõbrannat on olnud koroonas ja hetkel on minu lähisugulane haige. Minu kolmest lähedasest tuttavast 1 on olnud ka raskes seisus, ülejäänud kahel on lihtsalt rohkem „õnne“ olnud. Haigusest hullem on ikkagi see meeletu majanduskriis.

Vestlesin üks päev telefonis sõbrannaga, et uurida kuidas pealinnas ostukeskustes on rahvast ja kas inimeste shoppamine on kuidagi tulenevalt kriisist muutunud. Vastuseks sain, et kõik keskused peale Ülemiste on ikkagi oma käivetega kukkunud. Mõnes mõttes mõjub kriis üsna „värskendavalt“ kogu ühiskonnale, sest mõeldakse rohkem läbi oma reaalsed vajadused ja liigtarbimine väheneb. Keskkond muutub jätkusuutlikumaks ning loodusressursse jätkub tulevastele põlvkondadele.

Kriisi tekkimisest saadik ei ole ma ise väga shopanud, et mitte nakatuda ja pigem olen ostukeskuseid vältinud, sest paratamatult levib suurtes kaubanduskeskustes viirus kõige kiiremini, kuna inimeste läbikäidavus on suurem. Pärnu kaupluste müüjatega vesteldes olen uurinud, kuidas siin on olukord ja pigem ikkagi rahvast käib märgatavalt vähem.

Majanduskriisist tulenevalt on nii mõnigi tuttav kaotanud töö. Töötasu on enamikest ettevõtetes langenud hüppeliselt. Teenindussektorites on peatatud mitmes ettevõttes müügipreemiad. Kui töötasu sõltubki müügist on päris keeruline arvestada, kuidas majanduslikult igapäevaselt hakkama saada.

Toon mõningad näited, siis enda tutvusringkonnast, mida inimesed on pidanud läbi elama. Minu üks sõbranna sai Tallinnas kuskil 400 eurot palka. Arvestades, et see on Tallinnas ühetoalise korteri üürihind, siis ega elamiseks ei jääkski mitte midagi järgi. Tulenevalt majanduslikest raskustest on mitu tuttavat pidanud Tallinnast kolima tagasi oma kodulinna.

Minu tutvusringkonnas on ka tippkokk, kelle töö on hetkel „ohus“ sest kõik toitluskohad on Tallinnas suletud ja kaasa tellib vaid näpuotsatäis elanikonnast. Paraku on reaalsus üsna karm ja kogu teenindussektor on tasapisi kokku varisemas. Praegu on hea aeg ümberõppeks ja teha karjääri osas täielikke pöördeid. Miks mitte minna uuesti õppima ja mõelda oma tuleviku peale.

Pisut räägin endast ka. Ma olen aastaid tegelenud meigikunstiga ning käinud mitmetel erinevatel koolitustel ja eks ma olen mõelnud ka minna rahvusvahelisse meigikunstikooli, kuid praegu ei ole ühtegi üritust ja ma ei näe sellel valdkonnal üldse mingit turgu. Hetkel on aeg, kus tõesti „tugevamad“ jäävad ellu ning kes oskavad võibolla mõelda suuremalt, kui ainult enda vaatenurgast. Võibolla ongi ühiskonnas liiga palju „tühja-tähja“ tegijaid: meikarid, influencerid, blogijad jms. Ma usun, et ajas tagasiminek on ühiskonnale äärmiselt puhastav ja vajalik, sest  inimesed on kohustatud välja tulema illusioonidest ning õpitakse tegema taas „päris“ tööd. Tore, kui inimesed õpivad hindama tegelikke väärtusi ning oskavad märgata ning olla tänulikumad lihtsate igapäevaste asjade eest – inimesed meie ümber, soe toit ja kodu. Mida enamat ongi elus veel vaja?

 

Elustiil

Grete Mäe TASUTA fotosessioon, mis ei olegi TASUTA?

Võitsin facebooki jagamismängu mängides TASUTA fotosessiooni. Pildid on loomulikult imeilusad ning fotograafi andekuses ei kahtle ma sekundikski. Ma mõtlesin tükk aega, et kas räägin sellest fotosessioonist ja jagan enda kogemust või peidan pea liiva alla. Otsustasin, et oma lugejate suhtes tuleb alati aus olla ja mõnikord ka jagada neid hetki, mis on pisut ebameeldivad.

Esialgu pidime tegema buduaari fotosessiooni, aga kuna tundsin, et see ei ole hetkel midagi sellist, mida ma PÄRISELT ise soovin, siis leidsime, et jõulud on tulekul ning ideaalne oleks teha üks jõulutemaatiline fotosessioon. Valisime asukohaks populaarse Tallinnas asuva, Tulbi Fotostuudio. Valisin valge jõuluteemaatilise Loft saali. Stuudio tunnirendi eest tasusin ise ning rendihind oli 30€. Kellel huvi, siis broneerigu saab teha siit: https://tulbifoto.ee/

Mõtlesin, et hea küll niigi tasuta fotosessioon ja minu poolt oleks see ju tegelikult mõistlik ka kuidagi panustada. Minu üllatus moment oli, aga siis kui pildid valmis said. Grete lubas piltide hulgast TASUTA valida 5 pilti!!

Ma arvan igaüks, kes on käinud fotosessioonil teab, et 5 pilti on ülimalt vähe, arvestades, et kokku 1h fotosessiooni jooksul tehti minust 70 pilti! Ma ei nõustunud sellega ja mulle tundus väga jabur, et kui soovin pilte juurde pean iga valitud pildi eest juurde maksma ning andsin sellest ka Gretele teada. Ta lubas minul kompromissina juurde 6 pilti (mis oli kõik fotograafi enda valitud), aga loomulikult olid need kõik sellised pildid, mis olid kas seljaga/ vaade maha või midagi sellist, millega ei peaks vaeva nägema ega eriti töötlema. Loomulikult, kui ma tellin fotosessiooni, siis kohe algul lepin kokku fotograafiga hinna, aga kui ma võidan TASUTA fotosessiooni, siis on ju loomulik, et ma eeldangi, et fotod on tasuta!

Lisaks oleks pidanud facebooki jagamismängu tingimustes olema väljatoodud, et TASUTA saab valida 5 pilti, et klient ei tunneks end kuidagi petetuna.

Kompromissile me Gretega paraku päris ei jõudnudki, et pilte üldse kätte saaks siis nõustusin, et saan tasuta 11 pilti (millest 6 olid Grete enda valitud!!!) ja ülejäänute eest tasungi lihtsalt juurde.

Mida Teie arvate kas on õiglane küsida TASUTA fotosessiooni eest raha?

Nagu ikka, siis kõik fotosessioonidel olev meik ja soeng on minu enda tehtud, samuti kogu riietus ja stilistika on minu enda garderoobist pärit. 🙂 Kui kellelgi tekib huvi, siis jõuludeks ja aastavahetuseks olen avatud mõned tööd ette võtma.  😉

Grete Mäe valitud 6 pilti:

 

Hingele

Armastus või raha?

Olete kunagi kogenud armastust esimesest silmapilgust? Kas usute, et see on üldse võimalik? Ma ei tea, kuidas on lood teiega, aga mina olen seda kogenud küll. Kui tagantjärele mõelda on see päris kummaline, et näed esimest korda inimest ja sul on liblikad kõhus ja armudki koheselt kõrvuni ära. Aga olete kogenud ka seda, et kellegi poole tõmbab justkui magnetiga ja ise sellele kuidagi seletust anda ei oska? Eriti võimas, kui on need kaks asja korraga. Ma usun, et paljud ei pruugi seda kogeda kogu elu jooksul. Kui lihtsalt armastad teist inimest kogu hingest ja südamest, ilma et sa oleksid teda veel õieti tundma õppinud.

Mul on olnud väga erinevad suhted, aga enamasti on ikka nii, et õpid inimest tundma ja käid kohtingutel ning iga uus samm võtab omajagu aega. Aga mis saab siis, kui kõik toimub ülehelikiirusel ja võib öelda, et oletegi esimesest päevast, kui kohtusite koos, sest kõik oligi nii sujuv ja loomulik? Mina arvan, et see ongi normaalne ja peakski alati nii olema, aga ühiskond on meid survestanud nii palju, et mõtleme alati läbi ja ootame, kellele võimalus anda ja kas väljavalitu vastab kõigile meie poolt seatud kriteeriumitele.

Kas me inimestena, siis kaotame ära emotsioonid ja empaatilisuse? Kas on normaalne tegelikult ka valida mõistusega inimest, kellega koos oma elu jagada, sest nii on “turvaline?” Aga kas see turvaline valik on alati see, mis meid ka päriselt õnnelikuks teeb? Kas me tunneme, et oleme armastatud ja kas me ise ka armastame?

Mulle tuleb kõigi nende küsimustega seoses meelde armastusfilm “The Notebook,” kus noored ja armunud viib lahku sõda ja klasside erinevus. Kui sõda saab läbi kihlub noor naine kena ja rikka mehega, kes on naisega samast klassist. Filmi lõpus, aga naine leiab tee tagasi oma noorepõlve armastuse juurde.

Aga kuidas oleks päriselus? Kas 21.sajandi naine valiks armastuse või raha? Inimesed on muutunud nii materiaalseteks, et on unustanud ära, mis on need väärtused elus, millel ei ole hinnasilti küljes. Ma olen ilmselt lootusetu romantik, aga ma arvan ikka nii, et kui on meeletult suur armastus, siis täituvad ka kõik materiaalse väärtusega unistused, sest armastuse nimel ollakse valmis rohkem pingutama, et ühised unistused ellu viia.

Hingele

Katkised suhted, armastus ja risk

Ilmselt on kõige keerulisem jagada õpetussõnu kuidas see ÕIGE inimene ära tunda, sest iga suhe on erinev. Rääkimata sellest, et sama palju, kui on erinevaid inimesi on ka arvamusi.

Mul on olnud 3 pikaaegset suhet ning elukaaslast ning ma olen igale inimesele, kes minu eluteele on tulnud väga tänulik, sest läbi kogemuste olen inimesena õppinud ning kasvanud. Ma püüan iga kord olla parem inimene, olla hoolivam ja tänulikum. Tänutunne on väga oluline oskus, mida kõigil ei ole kaasa sündinud – minul näiteks mitte, aga ma olen sellega tegelenud ja teinud endaga tööd, sest ALATI saab alguse kõik endast. Kui meie ümber on palju haiget saamisi ja keerulisi suhteid, siis tuleb endale otsa vaadata ja küsida: “Miks minuga nii käitutakse? Miks mina toon inimestes välja halvad/negatiivsed küljed?“ Mitte ükski asi ei ole ühepoolne, alati on mõlemad pooled midagi teinud ja andnud mingi ajendi, miks teine inimene halvasti käitub.

Kõige raskem ongi enda vigadest aru saada, neid tunnistada ja end parandama hakata. Enamik inimesi ei tahagi end muuta ning ei mõista miks üks suhe teise järel puruneb. Hakatakse kordama samu käitumismustreid ning isegi tülid võivad olla uutes suhetes samadel põhjustel/teemadel, mis eelnevates suhetes.

Minu sõprusringkonnas on üks selline inimene, kellel on kõik suhted olnud täis tülisid ja probleeme. Mehed on alati hoolimatud ja ükskõiksed. Ma olen kõrvalt vaadates püüdnud mõista, mis seda kõike põhjustab? Kas tõesti leiab sõbranna üles kõige hoolimatud mehed? Ma ei uskunud seda ning olen alati arvanud, et tema noormehed on väga toredad ja lahedad inimesed. Lõpuks hakkasin analüüsima sõbranna käitumist ning jälgima, kuidas ta räägib ning ma sain vastused kõikidele küsimustele. Sõbranna on iseloomult tulehark ning ta toobki inimestes välja hoolimatusse. Inimesed põgenevad ja sisimas ei tunne end hästi ning noormehed peavad kuhugi sõbranna tekitatud negatiivse energia suunama ning see väljendubki hoolimatuses ja ükskõiksuses.

Ilmselt olen ma sõbranna suhteid õppinud kõrvalt nägema ja analüüsima, sest ka mina olen olnud tulehark. Ma vihkasin kogu hingest ja armastasin kogu südamest. Aga ma olen õppinud oma emotsioone kontrollima. Vahepeal tekkis minu jaoks uus äärmus, mul kadusid ära emotsioonid. Ma ei vihastanud, ma ei armastanud, ma ei nutnud – kõik kadus. Sain aru, et ilmselt olin tekitanud haiget saamistest enda ümber nii tugeva kaitsekilbi, et keegi ei saaks enam minu ligidale ja ei saaks mind enam murda.

Elu ei ole üksi kunagi täisväärtuslik. Selleks, et tunda elus täielikku õnne – on vaja armastust ning teist inimest enda kõrvale. Mõnikord tuleb riskida, et kogeda midagi TÕELIST ja PÄRIS. Me ei tea kunagi kas sel korral kõik õnnestub, kui me ei riski ja ei proovi. Iga uus suhe on risk, sest võid kinkida oma südame kellelegi, kes lihtsalt murrab selle tükkideks.  Elu ise on ka igapäevane RISK – me ei tea kunagi kas täna hommikul kukub mõni jääpurikas pähe, kas võib jääda auto alla või juhtub mõni muu õnnetus. Selleks, et kõiki elu RÕÕME kogeda, tuleb igapäev natukene riskida, sest AINULT nii kogeb elu täielikku õnne ja elurõõmu ning näeb kõiki värve.

Hingele

Tänulikkus

Ma olen viimasel ajal taas väga palju kasvatanud endas tänulikkust. Me peaksime inimestena olema tõepoolest rohkem tänulikumad selle eest, mis meil juba olemas on, mitte pidevalt kurtma selle üle, mida meil ei ole. Hetkel on minul elus tõesti tohutult palju, mille üle olla õnnelik ja tänulik. Mul on väga äge töö, kus saab palju areneda, kasvada ja ennast proovile panna ning tunnen, et see pakub mulle tohutult sära, kirge ja elujanu. Tunnen kuidas inspiratsioon minus kasvab ja taas olen leidnud endas energiat ja elujõudu, et asju päriselt ära teha, mitte nendest lihtsalt rääkida.

Ma olen tänulik, et mul on maailma kõige vingemad sõbrad! Aitäh, et olete minu elus ja olete mulle tõepoolest väga kallid! Kolimine näitas väga palju minu jaoks, kelle jaoks ma olen päriselt oluline ja mul on väga hea meel, et mul on sõpru, kellega iga päev telefonis rääkida ja videokõnesid teha ning ma tunnen, et olles üksteisest kaugemal, oleme hingeliselt veelgi lähedasemad.

Mul on nii hea meel, et mind ümbritseb mu perekond, kes on mulle olnud tohutult toeks, et uuesti sisse elada ja minuga koos rõõmustanud, kui on olnud erakordselt edukas, aga väljakutseterohke päev. Aitäh Teile!

Ma olen tänulik, et mu ellu tulevad täpselt sellised inimesed nagu ma ise olen. Ma olen väga õnnelik ja tänulik, et elu on toonud mu ellu inimesi, kellega on sarnased huvid ja hobid, unistused ja eesmärgid. Tunnen, et mul on tohutu enesearengu periood. Õpin hetkel iga päev midagi uut ja huvitavat.

Olen oma loomuselt olnud alati pisut jäärapäine ja minu suurim arengukoht on olnud kangekaelsus. Ma tunnen, et olen muutumas igapäev üha paindlikumaks ning varsti olen nagu plastiliin, kes mõistab igat vaatenurka elus. Mõnikord on raske tunnistada, et meis endis on arengukohti, mida võiksime püüda parandada, aga kui oma nõrkustega piisavalt tegeleda, siis olen veendunud, et saame väga palju enda loomust parandada.

Ma olen elule tänulik, et ma muutun ise paremaks inimeseks, sest eelkõige ei võida sellest mitte teised inimesed vaid mina ise. Ma olen alati olnud üsna kindel oma põhimõtetes ja, kui miskit olen pähe võtnud, siis on päris raske mul oma arvamusest olnud lahti lasta. Hetkel tunnen, et kui keegi piisavalt hästi argumenteerib ja selgitab mulle oma seisukohta olen avatud oma esialgsest arvamusest loobuma.

Olen tänulik, et minu elus on väga palju õnne, rahulolu, hoolivust ja armastust. Kogen seda igal pool ja iga päev enda ümber. Kui oleme ise hoolivamad, südamlikud ja teeme head, siis tõmbame oma ellu inimesi, kes on samuti headust täis ning tahavad olla osa meie elust. Oleme rohkem hoolivamad, täis headust ning soojust ning tänulikkust ning seeläbi oleme ka ise õnnelikumad inimesed.

Elustiil Hingele

Tinderist armastuse leidmine

Ma usun, et enamik teist on kursis, mis koht on Tinder ja ma ei pea hakkama väga pikalt seda kohta tutvustama. Tegemist on tutvumisäpiga, kus on võimalik inimestega vestelda ning miks mitte ka reaalselt kohtuda ja tuttavaks saada.

Mõni aasta tagasi oli Tinder väga halva mainega, sest seal käisid inimesed otsimas üheöösuhteid. Tänasel päeval on see app päris palju muutunud oma olemuselt, sest üsnagi paljud on leidnud endale kaalase. Minu endine kolleeg elab koos kutiga, kellega ta tutvus Tinderis. Minu eilmine kursaõde leidis sealt armastuse.

Aga mis seal imestada, kui varem tutvusid inimesed rate.ee sotsiaalvõrgustikus ning võisid leida armastuse. Mu ema sõbranna leidis näiteks ratest mehe, kellega abiellus ja on siiani õnnelik.

Tundub üsna uskumatu eks? Aga samas kas peaks olema? Elame ju ühiskonnas, kus kogu meie igapäevane elu on küündinud internetiavarustesse.

Kui sa käid koolis, olgu selleks, siis põhikool/gümnaasium/kutsekool/ülikool, siis on üsna suur tõenäosus, et nii mõnigi leiab endale sel perioodil  kallima, kellega tutvutakse kas koolis või huviringis. Kui, aga oled isegi leidnud kooli kaudu kallima ja hiljem pole suhe püsima jäänud, siis on üsna keeruline, kedagi hiljem leida. Tööjuures on väga sageli naistel enamasti naiskollektiiv. Kui isegi pole, siis sõltub muidugi ka töökohast kas töötajate vahel üldse on intiimsemad suhted lubatud? Igal pool kindlasti mitte. 😊 Mina isiklikult olen alati olnud seda meelt, et töö oleks võimalikult professionaalne, siis peaks kindlasti vältima igasuguseid lähedasemaid suhteid, sealhulgas ka sõprussuhteid. Ma olen alati olnud see, kes hoiab tööl olles teatavat formaalsust, sest hoian oma isikliku elu ja tööelu lahus. Aga see ei tähenda, et ma ei hindaks kuidagi oma kolleege, ma pean neist alati väga lugu ja oskan neid märgata, tänada ning loomulikult ka kiita!

Number üks koht, kus ei ole mõtet minna kaaslast otsima on ööklubi, loomulikult võib mingi ime läbi olla erandeid. Aga enamik juhtudel käivadki ööklubides inimesed, kes veedavad oma iga nädalavahetust pidutsemisega. Kui, aga ise päris sellist kaaslast ei soovi, siis ei ole see päris õige koht, kus tõsisemaid suhteid luua.

No olgu, üks koht siiski on, kust võib tutvuda kellegi toredaga on igasugused erinevad trennid. Kindlasti võid leida inimese, kellega on ühised huvid ning võibolla ka ühine mõttemaailm.

Kõige lihtsam – ole alati Sina ise, sest igale potile leidub lõpuks oma kaas!